Redaktsioon: 27. märts 2018, kell 11:13 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 583 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 19:20 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 583 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[~~Pilt~~Fail:Adam Ludvig Lewenhaupt.jpg\|thumb\|Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt.]] Krahv '''Adam Ludwig Lewenhaupt''' ([[rootsi keel]]es ''Leijonhufvud'') ([[15. aprill]] [[1659]] [[Kopenhaagen]] – [[12. veebruar]] [[1719]] [[Moskva]], [[Venemaa]]) oli [[Rootsi]] väejuht, aastast [[1706]] jalaväe[[kindral]]. [[~~File~~Fail:Adam Ludvig Lewenhaupt 2.jpg\|thumb\|Rootsi kindral Adam Ludwig Lewenhaupt 18. sajandi algul.]] ==Õpingu- ja teenistusaastad== Adam Ludwig Lewenhaupt sündis Rootsi sõjaväelase kindralmajor krahv [[Ludwig Wierich Lewenhaupt]]i ja Hohenlohe ja Gleichen krahvinna [[Charlotta Susanna Maria]] pojana ning sai hariduse [[Lundi ülikool\|Lundi]] (1671), ja [[Uppsala ülikool\|Uppsala]] (1675) ja [[Rostocki ülikool]]is (1680), püüeldes ~~algselt~~algul ~~diplomaadikarjääri~~diplomaadiks, kuid ~~siiski~~ valis siiski sõjaväelase elukutse. 1685. aastal osales ta [[Kornet (auaste)\|kornet]]ina [[Nils Bielke ratsarügement\|Nils Bielke ratsarügemendiga]] [[Suur Türgi sõda\|~~Suures~~suures Türgi sõjas]], [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)\|Maximilian I]] juhtimise all. Aastatel [[1686]]–[[1697]] teenis ta [[Madalmaad]]e sõjaväes ning naasis Rootsi kuningriigi teenistusse [[1698]]. aastal [[ooberst]]i auastmes. ==Väejuhina ~~Põhjasõjas~~põhjasõjas== [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal määrati Adam Ludwig Lewenhaupt Upplandi, Västmanlandi ja Dalarna rügementide juhiks. [[1703]]. aastal ülendati ta jalaväe kindralmajoriks ning määrati [[Kuramaa]], [[Piltene]] ja [[Žemaitija]] [[kuberner]]iks. Lewenhaupt juhtis Rootsi vägesid [[1704]]. aasta edukas [[Jakobstadti lahing]]us (tänapäeva [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is) [[Boriss Šeremetev]]i juhitud vene vägede vastu ja [[1705]]. aasta [[Gemauerthofi lahing]]us, [[Kuramaa hertsogiriik\|Kuramaa hertsogiriigi]] territooriumil ([[läti keel\|läti]] ''Murumuiža lahing''),; (tänapäeva [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is [[Vilce vald\|Vilce vallas]]). [[~~File~~Fail:Mūrmuižas kauja (Johans Kristofs Broce; 1705).jpg\|pisi\|[[Gemauerthofi lahing]], [[16. juuli]]l [[1705]]~~. aastal~~. <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]] [[1706]]. aastal ülendati ta jalaväe[[kindral]]iks ja jaanuarist oli ta [[Riia linn]]a ja kindluste kuberner<ref name="Hupel">[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / ''[[Nordische Miscellaneen]]'', St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PT16 lk. 515]</ref> ja määrati ka [[Rootsi väliarmee]] juhiks [[Liivimaa]]l, [[Kuramaa]]l ja [[Leedumaa]]l. Lewenhaupt juhatas Rootsile suurte kaotustega lõppenud [[Lesnaja lahing]]us, [[Ukraina]]s [[1708]]. aastal jalaväeüksusi ja [[Poltava lahing]]us [[1709]]. aastal ning allkirjastas ka Rootsi vägede eest pärast [[Karl XII]] põgenemist [[Osmanite riik\|Türki]] [[Perevolotšna kapitulatsioon]]iakti [[30. juuni]]l [[vkj]] / [[1. juuli]]l ([[Rootsi kalender\|Rootsi kalendri]]/11. juuli) 1709 [[ukj]] järgi. Adam Ludwig Lewenhaupt suri [[1719]]. aastal Venemaal [[Moskva]]s vangistuses viibides.

Adam Ludwig Lewenhaupt: erinevus redaktsioonide vahel