Eesmärk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
3. rida:
 
== Eesmärkide seadmise teooria ==
Eesmärkide seadmise teooria on sõnastatud empiirilise uuringu põhjal ning seda peetakse üheks kõige tähtsamaks teooriaks [[Organisatsioonipsühholoogia|organisatsioonipsühholoogias]]<ref>Miner, J. B. (2003). "The rated importance, scientific validity, and practical usefulness of organizational behavior theories: A quantitative review". AOM Learning and Education. 2: 250–268.</ref>. Selle teooria loojateks peetakse Edwin A. Locke'i ja Gary P. Lathamit, kes sõnastasid tervikliku ülevaate sellest 2002. aastal<ref> Locke, Edwin A.; Latham, Gary P. (September 2002) [2002]. "Building a practically useful theory of goal setting and task motivation: a 35-year odyssey". American Psychologist. 57 (9): 705–717.</ref>. Nad leidsid, et konkreetsed ja sisult rasked eesmärgid viivad paremate tulemusteni[[tulemus]]teni kui lihtsad eesmärgid või instruktsioonid "anna endast parim". Kui inimene saab pidevalt tagasisidet, on ta eesmärgile pühendunud ning saab ülesannete täitmisega hakkama.<ref>Stajkovic, Alexander D.; Locke, Edwin A.; Blair, Eden S. (September 2006). "A first examination of the relationships between primed subconscious goals, assigned conscious goals, and task performance". Journal of Applied Psychology. 91 (5): 1172–1180.</ref>
 
Locke'i ja Lathami teooria kohaselt mõjutavad eesmärgid tegevusi järgmistel viisidel:<ref> Locke, Edwin A.; Latham, Gary P. (September 2002) [2002]. "Building a practically useful theory of goal setting and task motivation: a 35-year odyssey". American Psychologist. 57 (9): 705–717.</ref>