Anthonis van Dyck: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Annn teisaldas lehekülje Anthonys van Dyck ümbersuunamise Anthonis van Dyck asemele: jääme eestikeelse juurde |
Kristinu92 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Anthonyvandyckselfportrait.jpeg|thumb|250px|
'''Anthonys van Dyck''' (22. märts [[1599]] Antwerpen – 9. detsember [[1641]] London) oli flaami maalikunstnik. Teda tuntakse ka Sir Anthony Vandyke'i nimega ning [[Charles I]] õukonna enimhinnatud kunstnikuna. Samuti öeldakse, et van Dyck oli 1620. aastatel üks tuntumaid portreemaalijaid Itaalias ning üks mõjukamaid kunstnikke Põhja-Euroopas alates 1630. aastatest kuni 17. sajandi lõpuni. Teda peetakse [[paraadportree]] loojaks.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Walter A. Liedke|pealkiri=Anthonys van Dyck|aasta=1984–1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=4}}</ref>
12. rida:
10-aastaselt sai van Dyckist [[Hendrik van Balen]]<nowiki/>i õpilane. Ja kuigi van Balen oli tol ajal Antwerpeni kunstnikegildi juht, siis arvatakse, et van Baleni väikesemõõdulised kompositsioonid ei mõjutanud van Dycki pooltki nii palju kui Rubensi ekstravagantsed ja suurejoonelised tööd.<ref name=":1" />
[[Fail:Anthonis van Dyck 008b.jpg|pisi
Paljude allikate kohaselt, mis kahjuks toetuvaid vaid inimeste mälule ja mitte kinnitatud faktidele, oli van Dyckil isiklik stuudio ja õpilased juba 1615. aastaks, kui ta ise oli vaid 16-aastane. Teda peeti oma aja pintsliga Mozartiks. Lisaks väideti varem, et ta ei olnud oma elu jooksul kunagi Rubensi õpilane, aga ühes hilisemas uurimuses, mille viis läbi [[Margaret Roland]], leiti tõendeid, et oma hilises teismeeas van Dyck siiski Rubensiga kokku puutus. Hiljem oli ta ka Rubensi assistent ja 1618. aastaks ka Rubensi gildi liige.<ref>{{Raamatuviide|autor=Walter A. Liedke|pealkiri=Anthohys van Dyck|aasta=1985-1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=6-9}}</ref>
21. rida:
=== Teine Antwerpeni periood ===
[[Fail:The Five Eldest Children of Charles I - Van Dyck & Studio 1637.jpg|pisi]]
Van Dyck naases Antwerpenisse 1627. aasta suvel. Ta lahkus kunagi kodulinnast noore algajana ning naases suure meistrina, kellel oli juba laialdane kogemus üle terve Itaalia. Järgnevatel aastatel tekkis tal kodus veelgi enam võimalusi, eriti kuna teine tippmeister, Rubens, oli tihti diplomaatilistel missioonidel ja Antwerpenist eemal. Tal oli palju ambitsioone ning kasutas oma uusi oskuseid oma töödes. Näiteks ''Cesare Scaglia Adoring the Virgin and Child'', kus Van Dyck kombineeris oma portreemaalija oskused oma õppetundidega kompositsioonilisest puhtusest ja vagast emotsionaalsusest, mida ta oli õppinud vastureformatsioonide-aegsest Itaalia maalikunstist. Antwerpenis tagasi olles alustas ta ka ikonograafiaga, selleks, et oma töid veelgi enam levitada ja kuulsust koguda. Tal olid ühendused Londoni ja Hague'i õukondadega ning sellest perioodist pärineb ka mitmeid diplomaatilisi kirju, mis tõestavad tema rahvusvahelise kuulsuse levikut. Van Dyck lahkus Inglismaale ning naasis kodumaale veel ainult 1633.-1635. aastate vahel ning maalis peamiselt Brüsseli õukonda. Londonisse Charles I õukonda naases ta lõplikult 1635. aasta kevadel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=103}}</ref>
=== Ikonograafia ===
30. rida ⟶ 31. rida:
Charles I õukonnas saavutas ta oma elu suurima kuulsuse. Ta saabus Londonisse 1632. aastal ning määrati kohe kõige tähtsamaks õukonna maalikunstnikuks. Charles I oli suur kunstiarmastaja ning ta tutvustas oma kunstiarmastust ka ülejäänud Inglismaale. Eriliselt oli fookuses Veneetsia renessanss, mida Van Dyck väga oskuslikult jäljendas. Charles I lõi uusi reegleid õukonnaetiketile, mis jõudsid kõik ka Van Dycki maalidele. Ta segas vanu ja uusi stiile, et väljendada tõetruult tolleaegset Inglismaa kõrgklassi. Van Dycki tööd kuningast ja tema perekonnast on enim hinnatud. Kõrgtasemeliselt organiseeritud suureplaanilised projektid, mida Van Dyck juhtis, võimaldasid valmistada väga suure hulga portreesid, kus meistri kätt oli suuremal või vähemal määral tunda. Sellegipoolest lõi Van Dyck ka ise suurejoonelisi ja imetlusväärseid töid, mis kinnitasid tema piiramatut andekust kuni tema enneaegse surmani 1641. aastal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=147}}</ref>
=== Stiil ===
== Viited ==
| |||