Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
32. rida:
[[Pilt:Paks Margareeta 2011-05-21.JPG|pisi|vasakul|Paks Margareeta 2011. aastal]]
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]] endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz <ref name="muuseum">[http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=20 Paks Margareeta ja Suur rannavärav]</ref>. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, [[1520]]. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka [[Oleviste kirik]]u juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult [[1531]]. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib [[dolomiit|dolomiidist]] leekestiilis vapitahvel värava esiküljel<ref name="muuseum" />. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
 
2018. aastal ehitustööde käigus leiti Paksu Margareeta suurtükitornist seni mitte teadaolevaid müürikatkeid, ilmselt Suure Rannavärava varasemasse ehitusetappi kuuluvate müüridega, mis ehitati [[15. sajand Eestis|15. sajand]]i keskpaigas ehk enam kui 50 aastat enne Paksu Margareeta suurtükitorni. [[Tallinna linnamüür|Tallinna linnamüüri]]i valmimise järel tema algsel kujul, hakati linnas ehitama eeskaitsesüsteemi. Linnamüüri joonel asuvate väravatornide ette ehitati täienevad eesväravad ning on arvatud, et Paksu Margareeta kohal asus üks kahest väiksemast tornist, mis moodustasid [[Viru värav (ajalooline)|Viru värav]]aid meenutava [[Suure Rannavärava eesvärav]]a. Säilinud on ka läänepoolne torn teisel pool [[Suur Rannavärav|Suurt Rannavärav]]at. Paksu Margareeta vundamendi all säilinud müür 16. sajandi algusest kulges teisest, praeguseks hävinud tornist [[Tallinna sadam]]a suunas. Tõenäoliselt pöördus see ilmselt üsna pea piki looduslikku nõlva [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] suunas<ref>Stina Kordemets, [http://eestipaevaleht.se/paksu-margareeta-torni-alt-leiti-keskaegseid-muuriosi/ Paksu Margareeta torni alt leiti keskaegseid müüriosi], [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], September 14, 2018</ref>.
 
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4,4–6,5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.