Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
20. rida:
Peale selle, et Tšiž oli maailmakuulsusega teadlane-psühhiaater, oli ta kuulus ka kirjandusilmas. Vladimir Tšiž oli kogenud klinitsist, hea pedagoog ning andekas psühhopatoloogiast kirjutaja ning ta on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]]. 2010. aastal andis Ilmamaa välja Tšiži raamatu "Kirjanik psühhiaatri silmis", millesse on kogutud tõlkeid Tšiži esinemistest ja uurimustest (Turgenevi, Gogoli, Puškini ja Nietzche kohta). 
 
1915. aastal ilmus tema viimane töö – "Психология деревенской частушки". Tema edaspidine saatus oli ebamäärane. Tartu Ülikooli 1916. aasta esimese semestri loengukavas oli kirjas, et V. F. Tšiž võtab osa sõjalistest tegevustest (ei ole teada, kas ta mobiliseeriti või läks sõtta vabatahtlikult). Osade andmete kohaselt suri Vladimir Tšiž 4. detsembril 1922 [[Kiiev]]is endises literaatoriteliteraatide ja õpetlaste vaestemajas, tuntud entsüklopeedia sõnaraamatu "Granaat" andmetel suri Tšiž aga 1924. aastal.
 
==Vaata ka==
*[[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]]
 
== Teosed ==
45. rida ⟶ 42. rida:
== Teosed eesti keeles ==
* "Kirjanik psühhiaatri silmis" (uurimused Turgenevist, Gogolist, Puškinist ja Nietzschest). Tõlkinud [[Antti Lääts]]. Sari [[Eesti mõttelugu]], [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2010]], 432 lk; ISBN 9789985773567
 
==Vaata ka==
*[[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]]
 
== Viited ==