Redaktsioon: 17. august 2019, kell 20:59 redigeeri Jaan513 (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 10 384 muudatust +pilte ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. oktoober 2019, kell 00:03 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Ülaste aeg pargis.JPG\|pisi\|Suuremõisa park kevadel]] '''Suuremõisa park''' (ka: '''Suuremõisa mõisa park''') on [[Hiiumaa]] kõige suurem ja esinduslikum{{lisa viide}} [[park]], mis asub [[Suuremõisa (Pühalepa)\|Suuremõisa külas]] ~~ümber~~ [[Suuremõisa loss]]i ümber. Pargi pindala on 45 hektarit. Pargi asutas [[krahv]]inna [[Ebba Margaretha De la Gardie\|Ebba Margareta von Stenbock]] (1704–1775) (sünd. [[De la Gardie]]) [[1755]]. aastal lossi ehitamise ajal. Algselt kavandati park [[barokk\|baroksena]] ning lossile lähem osa ([[terrass]]id, teed ja [[tiik\|tiigid]]) kujundati korrapärasena. Vanim osa pargist asub peahoone taga, idas ning ~~see~~ on piiritletud paari meetri kõrguse punase katusekiviga kaetud müüriga, läänes on müür suures osas hävinud. Hiljem ~~korrapära taotlusest~~korrapärataotlusest loobuti ehk põhiosa pargist on [[inglise park\|inglise]] stiilis. Põhiosa pargist asub lossi esiküljel, lossist läänes. Park on üldiselt tasane, erandiks väike küngas tiikide vahel, kus asus kunagi Baabeloni-nimeline suvemajake. Nimi tulenes mäekesel olevast paviljonist (kohalikus murdes oli see "babiljon"). Tiigid on [[allikas\|allika]]toitelised ja eraldavad [[õunapuu]]aeda muust pargist. Tiikides on ka kalu kasvatatud. Lossist läänes läbib pargi põhjast lõunasse [[Suuremõisa jõgi]]. Jõest läänes ulatub kuni [[Salinõmme]] teeni metsapark. 9. rida: Pargis kasvab poolsada liiki puid ja põõsaid, sealhulgas [[Eesti]] kõrgeim [[euroopa nulg]] (''Abies alba''), mille kõrguseks mõõdeti [[2000]]. aastal 36 meetrit, Eesti kõrgeimad [[sitka kuusk\|sitka kuused]] (15 meetrit) ja Eesti kõrgeimad [[jaapani lehis]]ed (15 meetrit). Suurim [[Harilik saar\|saar]] on 32 meetrit kõrge ja 2,2 meetrit ümbermõõdus. Suurim [[jalakas]] on 25 meetrit kõrge ja 2,1 meetrit ümbermõõdus. Suurim [[pärn]] on 21 meetrit kõrge ja 2,4 meetrit ümbermõõdus. Pargis on [[tamm]]e-, [[Harilik hobukastan\|hobukastani]]- ja [[vaher\|vahtra]]alleed. Pargis kasvavad [[valge mänd]], [[alpi seedermänd]], [[palsaminulg]], [[valge nulg]], [[põhjatamm]] ja [[kanada kuusk]]. Käina suunas kulgeb piki vana maanteed mitme kilomeetri ulatuses [[sanglepp\|sanglepa]]-<nowiki/>allee, mis ei kuulu pargi koosseisu. Alates [[1959]] on Suuremõisa park looduskaitse all. == ~~Pildimaterjal~~Pildid == <gallery> Pilt:Vaade_pargist_häärberile.JPG\|Suuremõisa park talvel. Taamal Suuremõisa loss

Suuremõisa park: erinevus redaktsioonide vahel