|
'''Balkani poolsaar''' ehk '''Balkan''' on poolsaareline piirkond [[Kagu-Euroopa]]s [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] ääres, [[Anatoolia]] ja [[Apenniini poolsaar]]e vahel. Poolsaart piiravad läänest [[Aadria meri]] ja [[Joonia meri]], idast Must meri ja [[Marmara meri]], kagust [[Egeuse meri]]. [[Aasia]]st eraldavad poolsaart Marmara meri, [[Bosporuse väin]] ja [[Dardanellid]].
TaSee on üks kolmest Lõuna-Euroopa suurest [[poolsaar]]est (koos [[Pürenee poolsaar]]e ja Apenniini poolsaarega).
NimeNimetuse "Balkani poolsaar" võttis esmakordseltesimesena kasutusele saksa geograaf [[August Zeune]] aastal [[1808]].
Põhja pool on tapoolsaar umbes 1300 km laiune ning ulatub Sava ja Doonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu [[Tainaroni neem]]eni [[Kreeka]]s [[Peloponnesos]]e poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning tasee jaguneb mitme riigi vahel. Need on [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Kreeka]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rumeenia]], [[Serbia]], [[Sloveenia]], [[Kosovo tunnustamine|osaliselt tunnustatud]] [[Kosovo]] ning [[Ida-Traakia]] ([[Türgi]] territoorium Euroopas). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas [[1991]]. aasta eelse [[Jugoslaavia]] piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt [[Doonau]] ja [[Sava]] jõge ning [[Julia Alpid|Julia Alpe]] (või mööda joont [[Rijeka]]–[[Ljubljana]]). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast ([[Vojvodina]]) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke.
==Pinnamood==
==Taimestik==
Sajandite kestel on paljud metsad maha raiutud ning nadnende asemele on asendunudkasvanud võsa ja põõsastegapõõsastikud. Lõunaosas ja mere ääres kasvab igihaljas (vahemereline) taimkate, sisemaal kasvavad [[Kesk-Euroopa]]le iseloomulikud metsad ([[tamm]]e- ja [[pöök|pöögi]]-, mägedes [[nulg-|nulu]]- ja [[mänd|männi]]metsad). Metsa ülempiir on 1800–2000 meetrit.
==Mullad==
==Loodusvarad==
Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse [[oliiv]]e ja [[viinamari|viinamarju]]. Energiaressursse napib. On mõned kvaliteetse [[kivisüsi|kivisöe]] [[maardla]]d, millest tähtsamad asuvad Bulgaarias, Rumeenias, Serbias ja Bosnias. Halvema kvaliteediga [[pruunsüsi|pruunsöe]] maardlaid on rohkem, kuid sellelneil on piiratud kasutusvõimalused. [[Nafta]]t napib, välja arvatud Rumeenias, kus ainsana Balkanil seda märkimisväärsel hulgal toodetakse. Väikesi naftaleiukohti on Serbias, Horvaatias, Albaanias ja Bulgaarias. Ka looduslikku gaasi toodetakse vähe, välja arvatud Rumeenias. See-eest kasutatakse elektrienergiatoodetakse tootmisekselektrienergiat laialtlaialdaselt [[hüdroelektrijaam]]u, seda nii mägijõgedel kui ka Doonaul. Metalli[[maak]]e on üldiselt rohkem kui teisimuid tooraineid. [[Rauamaak]]i on vähe, kuid mõnes Balkani riigis leidub märkimisväärsel hulgal [[vask]]e, [[tina]], [[tsink]]i, [[kromiit]]i, [[mangaan]]i, [[magnesiit]]i ja [[boksiit]]i. Mõnda neist metallidest eksporditakse.
==Vaata ka==
|
