Kaseküla kivikirstkalme: erinevus redaktsioonide vahel

arheoloogiamälestis Pärnumaal
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neferer (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 7. oktoober 2019, kell 23:35

Kaseküla kivikirstkalme näol on tegu Eestis haruldase pronksiaegse matusekohaga, Pärnamäe nimelisel liivaseljandikul Kasekülas, Pärnu maakondas Lääneranna vallas.


Muistise kirjeldus

Kivikirstkalme on üks 15st muistisest Kaseküla tuumikus, põldude vahel, omaaegse rannavallil. Kivikalme konstruktsioonid on pärast arheoloogilisi kaevamisi vaatamisväärusena eksponeeritavaks. Kivikirstu mõõtmed koos kiviringiga 12 meetrit. Muistis ise on kohati rohtu kasvanud kuid sellest hoolimata siiski kergesti leitav. Muistse matusekoha avastas ja registreeris muistisena Vello Lõugas 1971 aastal. ref>Mati Mandel, Arheoloogis Läänemaa radadel, Tallinn 2011, lk 111-114</ref>

Arheoloogilised uuringud

Esimese arheoloogilise kaevamise teostati 1973 aastal Mati Mandeli poolt, kes leidis segamini pööratud vanema ealise meesterahva luid ning hauapanusena pronksist habemenoa.


Dateering

Algselt dateeriti muistis I aastatuhande lõppu ekr. Kuid hilisemate uuringutega määrati uueks dateeringuks I aastatuhande II veerandil e.kr. Raili Allmäe poolse uuringu käigus selgus, et 16 imikut maeti kivikirstkalmesse ligi 2000 aastat hiljemgi.


Viited

Välislingid