Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
 
==Juhtimine ja ülesehitus==
Rahvaliidul olid kõigis [[Eesti maakonnad|15 maakonnas]] oma maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid [[Tallinn]]a, [[Tartu]] ja [[Narva]] linnas – kokku 18 allorganisatsiooni ligikaudu 9 4009400 liikmega. Erakonda juhis parteiliikmete [[kongress]], mis toimus vähemalt kord aastas. Kongressidevahelisel ajal juhtis erakonda [[volikogu]] ja kongressi poolt valitud [[juhatus]].<ref name="Rahvaliit">[https://web.archive.org/web/20120108204237/http://www.rahvaliit.ee/erakonnast Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110808092415/http://www.rahvaliit.ee/volikogu Rahvaliidu volikogu]</ref>
 
Rahvaliidul oli ka naisühendus "Epp",<ref>[https://web.archive.org/web/20110808082639/http://www.rahvaliit.ee/naisuehendus-epp Naisühendus Epp]</ref> eakateühendus "Tegusad"<ref>[https://web.archive.org/web/20110808082852/http://www.rahvaliit.ee/eakateuehendus-tegusad Eakateühendus Tegusad]</ref> ja ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ [[Rahvaliidu Noored]]), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud [[Karel Rüütli]].<ref>[[Tuuli Koch]]. [https://www.postimees.ee/1714639/rahvaliidu-juht-marrandi-peame-end-taas-kehtestama Rahvaliidu juht Marrandi: peame end taas kehtestama]. [[Postimees]], 13. oktoober 2007</ref>
 
===Eestimaa Rahvaliidu esimehed===
===Eesti Maarahva Erakond (1994–1999)===
[[Pilt:Arnold Rüütel 2005-04-28.jpg|pisi|[[Arnold Rüütel]]]]
Rahvaliidu eelkäija, [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME), kasvas välja [[Eestimaa Maarahva Kongress]]ist<ref name="Kalmre">[[Vahur Kalmre]]. [Postimehe valimisteatmik 1995.] [[Postimehe kirjastus]] 1995, lk 35</ref> ja asutati 29.septembril 1994. aastal. Partei esimeheks valiti [[Arnold Rüütel]]. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] sai [[valimisliit]], mille koosseisus EME kandideeris – [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] –, 32,2% häältest ja 41 kohta [[Riigikogu|parlamendis]].<ref name=info /> Ajavahemikus 1995 kuni 19991995–1999 oldi osalised [[Eesti valitsus|valitsuskoalitsioonides]] ([[Tiit Vähi teine valitsus]], [[Tiit Vähi kolmas valitsus]], [[Mart Siimanni valitsus]]).<ref name=Petsinis6 /> [[1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] osales EME 9 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 18 omavalitsuses valimisliidus.<ref>Koostajad: [[Alo Heinsalu]], [[Arne Koitmäe]], [[Leino Mandre]], [[Mihkel Pilving]], [[Priit Vinkel]]; toimetaja: [[Gerli Eero]]. [https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi]. [[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2015. Lk 101</ref> Samal aastal peeti liitumisläbirääkimisi [[Eesti Maaliit|Eesti Maaliiduga]] (EML) ja uue erakonna nimeks pidi saama Eesti Maarahva Liit, kuid ühinemisest ei saanud asja.<ref name=info />
 
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] said ühises{{lisa viide}} nimekirjas kandideerinud EME ja EML 7,3% häältest ja 7 kohta. Nimekirjas osalema oli kutsutud ka [[Arengupartei]]d ja [[Eesti Sinine Erakond|Eesti Sinist Erakonda]], aga need ei võtnud pakkumist vastu.<ref name=info /> [[1999. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] osales EME 8 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 1 omavalitsuses valimisliidus.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 103</ref>
 
===Langus (2006–2011)===
2006. aasta sügisel sattus erakonna liider Villu Reiljan koos mitmeveel teisemitme Rahvaliidu ministriga nn [[maadevahetuse skandaal]]i ja nende vastu esitati [[korruptsioon]]isüüdistus. Järgnes erakonna populaarsuse langus.<ref name=Petsinis6 /><ref name=Saarts214 /> [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul kaotati toetust ka seetõttu, et parteil oli kuvand kui ebavõrdses seisundis olevate maainimeste esindaja, aga pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u, selle [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Struktuurifondide]] raha jõudmist maapiirkondadesse ja üldist elatustaseme kasvu ei tundunud erakonna sõnum enam nii usutav ja oluline.<ref name=Saarts217 /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] loosungi "Võrdsete võimaluste Eesti" all kandideerinud Rahvaliit<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-vordsete-voimaluste-eest.d?id=14408111 "Rahvaliit: võrdsete võimaluste eest"] Rahvaliidu valimisplatvorm 2007. aasta valimistel. Delfi, 24. november 2006</ref><ref>[[Helmen Kütt]] [http://wwx.sakala.ajaleht.ee/291106/esileht/arvamus/5023778.php "Tore oleks võrdsete võimaluste Eesti"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 29. november 2006</ref> kogus 7,1% valijate hääled. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale.<ref name=info />
 
[[Pilt:Rüütli, Karel.IMG 2652.JPG|pisi|[[Karel Rüütli]]]]
Ebaõnnestunud valimiste järel astus Reiljan tagasi ja tema kohusetäitjaks sai [[Ester Tuiksoo]], kes oli ametis, kuni Jaanus Marrandi aprillis erakonna esimeheks valiti.<ref name=info /> Vahepeal presidendiameti tõttu Rahvaliidust lahkunud Arnold Rüütli liikmelisusliikmesus ja auesimehe positsioon taastati.<ref>[[Mirjam Mäekivi]]. [https://www.postimees.ee/1644813/arnold-ruutlist-sai-taas-rahvaliidu-auesimees Arnold Rüütlist sai taas Rahvaliidu auesimees]. [[Postimees]], 28. märts 2007</ref> 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil võeti vastu uus programm ("Hooliv Eesti"), mis määras partei uued eesmärgid aastani 2030.<ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=EestimaaRahvaliit&art=ENC-21901 Eestimaa Rahvaliit]. TEA e-entsüklopeedia</ref> 2008. aasta novembris valiti Rahvaliidu esimeheks senine aseesimees ja [[Rahvaliidu Noored|erakonna noorteühenduse]] asutaja [[Karel Rüütli]].<ref name=info />
 
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai Rahvaliidu nimekiri (esinumber [[Anto Liivat]])<ref>[[Martti Kass]]. [https://www.postimees.ee/97179/rahvaliit-kinnitas-euroopa-parlamendi-valimiste-nimekirja Rahvaliit kinnitas Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja]. [[Postimees]], 21. märts 2009</ref> 2,2% häältest ja saadikukohti ei võitnud.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 124</ref> [[2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] pandi oma nimekiri välja vaid 30 omavalitsuses ja üleriigiliselt saadi 2% häältest, kuid tänu valimisliitudes osalemisele osutus valituks 135 rahvaliitlast.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111</ref><ref>Saarts 2015, lk 218</ref> Oktoobris tegi [[Eesti Keskerakond]] Rahvaliidule ühinemisettepaneku, kuid partei volikogu otsustas piirkonnaorganisatsioonide soovil üksi jätkata.<ref name=info />
 
Maadevahetuse kohtuasi ja Reiljani esimeses kohtuastmes süüdimõistmine, viletsad valimistulemused ning 2007. aastal valitsusest välja jäämine, mis tähendas, et ministrikohtade kaudu ei saanud enam jagada hüvesid, täita oma regionaalse n-ö klientuuri nõudmisi ega värvata uusi prominentseid liikmeid, tekitas sisekonflikte ja viis 2010. aasta kevadel partei lõhenemiseni.<ref>Saarts 2015, lk 214, 218–219</ref> Tõnis Saartsi arvates polnud uutel liidritel ka piisavalt oskusi erakonna sees sidusust ja enesekindlust hoida nagu Villu ReiljaniReiljan seda varem oli suutnud.<ref>Saarts 2015, lk 220–223</ref> Politoloog [[Anu Toots]] prognoosis 2010. aasta aprillis, et Rahvaliitu ootab ees hääbumine ja selle tipud lähevad teistesse erakondadesse.<ref>[https://www.err.ee/402827/politoloog-rahvaliit-haabub-ja-tipud-vahetavad-erakonda Politoloog: Rahvaliit hääbub ja tipud vahetavad erakonda]. [[ERR]], 11. aprill 2010</ref>
 
Aprillis alustas Rahvaliidu juhtkond ühinemiskõnelusi [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].<ref>[https://www.err.ee/402849/rahvaliit-alustab-konelusi-sotsidega-uhinemiseks Rahvaliit alustab kõnelusi sotsidega ühinemiseks]. [[ERR]], 12. aprill 2010</ref> See teravdas erakonnasiseste leeride vastuolusid<ref>[https://www.err.ee/402915/uhinemisplaan-tekitab-rahvaliidus-sisekonflikte Ühinemisplaan tekitab Rahvaliidus sisekonflikte]. [[ERR]], 13.04.2010</ref> ja esimees Karel Rüütli tunnistas, et parteid koos hoida on keeruline.<ref>[https://www.err.ee/402905/ruutli-erakonda-koos-hoida-on-keeruline Rüütli: erakonda koos hoida on keeruline]. [[ERR]], 13.04.2010</ref> Uuringufirma [[Faktum & Ariko]] poolt Eesti elanike seas läbiviidud küsitluse kohaselt arvas enamik vastanutest, erakondade liitumine toob nii parema valimistulemuse kui võimaluse oma maailmavaadet teostada.<ref>Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/259895/uuring-inimesed-usuvad-uue-uhendpartei-voimalustesse Uuring: inimesed usuvad uue ühendpartei võimalustesse]. [[Postimees]], 7. mai 2010</ref> Mõlema partei juhatused ja volikogud kiitsid ühinemise heaks,<ref>Sandra Maasalu. [https://www.postimees.ee/266455/rahvaliidu-kongress-otsustab-tana-uhinemise-ule-sotsidega Rahvaliidu kongress otsustab täna ühinemise üle sotsidega]. [[Postimees]], 23. mai 2010</ref> kuid 23. mai Rahvaliidu kongressil hääletati see maha (42% poolt, 58% vastu).<ref>[[Tuuli Koch]]. [https://www.postimees.ee/266648/roosi-ja-rukkilille-poimumine-luhtus-sonasojas Roosi ja rukkilille põimumine luhtus sõnasõjas]. [[Postimees]], 24. mai 2010</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/266583/rahvaliit-jatkab-iseseisva-erakonnana?_ga=2.149107062.155156801.1543229852-838971519.1542136980 Rahvaliit jätkab iseseisva erakonnana]. [[Virumaa Teataja]], 23. mai 2010</ref>