Ludvig Nobel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Ludvig Nobel''' ([[27. juuli]] [[1831]] [[Stockholm]] – [[12. aprill]] [[1888]] [[Cannes]]) oli [[rootsi]] ärimees, kes koos vanema venna [[Robert Nobel|Robertiga]] rajas [[Bakuu]]s [[nafta]]t pumbanud kompanii ja ehitas maailma esimese [[naftatanker]]i "[[Zoroaster (tanker)|Zoroaster]]". NobeliteNobelide suguvõsast tuntuim on siiski Ludvigi noorem vend [[Alfred Nobel|Alfred]].
 
Ludvig Nobel sündis 1831 Stockholmis, kuid kolis 1842. aasta oktoobris koos ema ning vendade [[Emil Nobel|Emil]]i, [[Robert Nobel|Robert]]i ja [[Alfred Nobel|Alfred]]iga [[Peterburi]], kuhu nende isa [[Immanuel Nobel]] (1801-18961801–1896) oli siirdunud äri laiendamiseks juba [[1838]]. Isa tegeles samuti leiutamisega ja töötas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[sõjalaevastik]]u jaoks välja uut tüüpi [[meremiin]]i, millele saadud riiklik tellimus ja riigi ostetud [[patent]] võimaldasid tal tuua Venemaale oma pere ja asutada koos kindral Ogarjoviga [[mehaanika]]ettevõte Peterburis [[Peterburi saar]]el. [[1851]] asutas ta ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kaitse-eesmärkidel kasutatavate miinide riiklike tellimuste abil. Kuid pärast sõja lõppu tellimused lõppesid ja ettevõte läks [[1859]] [[pankrot]]ti. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poja Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig ja Robert Nobel jäid Venemaale.
 
Pärast isa lahkumist alustas Ludvig Nobel iseseisvat majandustegevust ja rentis 1859 Peterburis mehaanikatöökoja, mille ostis juba [[1861]] välja ja moodustas selle baasil "Mehaanikaettevõtte Ludvig Nobel", mis asus täitma nii sõjalisi ([[vintpüss]]id, [[mürsk|mürsud]], [[Maamiin|miinid]] jne) kui ka tsiviiltellimusi ([[metallitööpink|metallitööpingid]] jms). See oli kvaliteetne mehaanikaettevõte, kus väljaõpetatud spetsialistid ja väljatöötatud lahendused anti edasi Venemaa teistele sõjatööstusettevõtetele ([[Tuula relvatehas|Tuula]], [[Iževski relvatehas|Iževski]] ja [[Sestroretski relvatehas]]).
 
Ludvig Nobel ei piirdunud ainult mehaanikatöödega, vaid osales ka oma venna Roberti asutatud [[Must meri|Musta mere]] äärses [[naftatööstus]]es [[Branobel]]. Ta töötas välja metallist [[kütusetsistern]]id [[nafta]] transpordiks [[puurauk]]udest mööda [[raudtee]]d, metallist [[torujuhe|torujuhtme]] nafta transpordiks mööda maad ja säilitamiseks ning [[tanker]]i nafta transpordiks meritsi. [[1915]]. aastaks oli NobeliteNobelide perekonnaga seotud tankerite laevastik kujunenud maailma suurimaks. Need laevad valmistati Nobeli tehases koostatud jooniste järgi [[Rootsi]]s ja varustati Nobeli tehase [[diiselmootor]]itega.
 
==Ludvig Nobeli Mehaanikatehasemehaanikatehase leiutised==
Ludvig Nobeli Mehaanikatehasesmehaanikatehases töötati välja maailma esimene diiselmootor, millega oli alates [[1903]] varustatud enamik Venemaa uusi [[sõjalaev]]u, [[jäälõhkuja]]id ja [[allveelaev]]u, sealhulgas maailma esimene [[mootorlaev]] "[[Sarmat (laev)|Sarmat]]" ja [[1908]]. aastal maailma esimene [[diiselallveelaev]] "[[Minoga (allveealev)|Minoga]]". [[1912]]. aastal oli maailmas toodetud 16 mootorlaevast 14 varustatud Ludvig Nobeli Mehaanikatehasemehaanikatehase diiselmootoritega.
 
Ludvig Nobeli Mehaanikatehasesmehaanikatehases toodetud diiselmootoritega olid varustatud Peterburi, [[Kiiev]]i, [[Kaasan]]i ja [[Vladimir]]i veevarustuse [[pumbajaam]]ad.<ref>[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2001/sementsov.php С.В.Семенцов. Династия шведских промышленников и общественных деятелей Нобель в Санкт-Петербурге]</ref>
 
==Tunnustused==
[[187511. aprill]], [[11. aprill1875]] – [[Püha Anna orden]]i 2. järk panuse eest Venemaa relvatööstuse arendamisse
 
==Mälestuse jäädvustamine==
Pärast Ludvig Nobeli surma [[1888]] asutati Peterburi Mäetehnikumis ja Tehnoloogiainstituudis, Troonipärija Nikolai nimelises kutsekoolis (ремесленное училище Цесаревича Николая), Peterburi Kommertskoolis, Esimeses [[Reaalkool]]is ja Bakuu reaalkoolis Ludvig Nobeli nimeline [[stipendium]]. Venemaa Tehnikaühing hakkas välja andma Ludvig Nobeli nimelist auhindauhinda väljapaistavate teadustööde ja uuringute eest.
 
==Viited==