Hematoentsefaalne barjäär: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeval arvatakse, et [[psühhostimulandid|psühhostimulantide]] arstide ettekirjutuste kohane tarvitamine ja kuritarvitamine erinevaseri vanuses inimeste poolt sekkub vere-aju barjääri talitlusse ja aitab kaasa nende aine neurotoksilisele toimele. Psühhostimulandid (sh [[metamfetamiin]], [[MDMA]], [[kokaiin]], [[nikotiin]]) on nii eelkliinilistes kui ka kliinilistes uuringutes esile kutsunud nimetatud tõkke düsfunktsionaalsuse, kaldudes neuroinflammatoorsele rajale<ref>Sharanya M. Kousik, T. Celeste Napier, ja Paul M. Carvey, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3386512/ The Effects of Psychostimulant Drugs on Blood Brain Barrier Function and Neuroinflammation]'', Front Pharmacol. 2012; 3: 121.,

2012 juuni 29. doi: 10.3389/fphar.2012.00121, PMCID: PMC3386512, ''[2017, veebruar 26]''</ref> ja muutudes nendele ainetele ja/või metaboolsetele saadustele läbitavaks. Sarnaselt on raporteeritudteatatud proinflammatoorseidproinflammatoorsest toimeidtoimest ka [[amfetamiin]]il, lisaks sekkuvad psühhostimulandid [[peaaju]] [[närvirakk]]ude [[neurogenees|geneesi]].

Hematoentsefaalne barjäär moodustab normaalse füsioloogiaga organismidel tõkke osade toitainete, [[erütrotsüüdid|erütrotsüütide]] ning keemiliste ainete sisenemiseks peaajju, see aga valmistab raskusi paljude uute [[ravim]]ite väljatöötamisel ningja olemasolevate katsetamisel. Seetõttu kasutatakse osaliselt selgrootute hematoentsefaalse barjääri väljatöötatud mudelit.<ref>[http://www.entomopharm.com/science/why-use-invertebrates]</ref><ref>Olga Andersson, Steen Honoré Hansen, Karin Hellman, Line Rørbæk Olsen, Gunnar Andersson, Lassina Badolo, Niels Svenstrup, Peter Aadal Nielsen,