Turaŭ: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1795]] alustas tööd [[postimaantee]], mis kulges [[Mazyr]]ist läbi [[Žytkavičy]], Turaŭ ja [[Lenin (Valgevene)|Lenini]] [[Davyd-Haradok]]ki. Uusi kannatusi tõi elanikkoonnale kaasa [[1812. aasta isamaasõda]]. Piirkond laastati ja kuni aastani [[1817]] kestnud näljahäda tappis kolmveerand linna elanikkonnast. Aastal [[1834]] põles linn peaaegu täielikult maha, tules hävis viis kirikut. Aastal [[1865]] avastati linnast Turaŭ evangeelium, [[XI sajand]]ist pärinev [[kirikuslaavi keel]]ne [[Uus testament|Uue Testamendi]] tekstidega käsikiri.<ref>Шумейка М. Ф. Гісторыя беларускай археаграфіі / Археаграфія: курс лекцый. — Мінск: БДУ, 2005</ref>

 

 

Aastal 1860 oli linnas kolm õigeusu kirikut, kolm juudi palvemaja ja [[sünagoog]]. Aastaks [[1892]] oli linnast saanud [[alev]], millel oli õigus pidada kaks korda aastas [[laat]]a. Aastast [[1897]] on teada, et alevis tegutsesid sidejaoskond, fotosalong ja tellisevabrik. Linnas oli neli õigeusu kirikut, katoliku kirik ja sünagoog, linnas oli neli kõrtsi. Turaŭs oli ka jõesadam. Samanimelises mõisas tegutses auruveski. 52,3% alevi elanikest olid toona juudid.<ref>Семья Райхман из Турова. Д-р Леонид Смиловицкий; (Diaspora Research Institute of Tel Aviv University)</ref>