Redaktsioon: 23. september 2019, kell 00:05 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 650 muudatust →‎Eesti kunstis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. september 2019, kell 00:06 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 650 muudatust →‎Eesti kunstis Uuem muudatus →
66. rida: Üksikutes Eestis asuvates kunstiteostes on nähtud rahvusvahelise gootika mõjusid. Küllalt varakult on "pehmesse stiili" kuuluvaks pidanud [[Harju-Risti kirik]]us asunud [[krutsifiks]]i ja saatjafiguure, [[apostel Johannes]]t ja [[Maarja]]t, [[Gertrude Oldemeyer]] oma 1964. aastal ilmunud töös "Die Darstellung des gekreuzigten Christus in der Kunst des "Weichen Stils"". Sama skulptuurigrupiga seoses analüüsib [[Krista Ivask]] rahvusvahelise gootika mõistet ja selle määratlemist (peatükk "Kunst 1400. aasta paiku ja "internatsionaalse gootika" mõiste") põhjalikumalt oma [[magistritöö]]s<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/531/ivaskkrista.pdf K. Ivask. Kolgatagrupp Harju-Risti kirikust. Stiilist, tüübist ja meetoditest keskaegse puuskulptuuri uurimisel. Magistritöö. Tartu, 2006]</ref>. [[Krista Andreson]] möönab, et kindla geograafilise piirkonnaga sidumist raskendab just stiili rahvusvahelisus, kuna Euroopa kunstiloos iseloomustab perioodi 14. sajandi IV veerandist kuni 15. sajandi I veerandini omalaadne stiiliühtsus<ref>[https://ktu.artun.ee/articles/2009_1_2/ktu_2009_18_1_041-064_andreson.pdf K. Andreson. Kolgata-skulptuurid Harju-Risti kirikust. Vanusest, valmistamispiirkondadest ning algsest asukohast. - Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2009/1−2 (18), 2009]</ref>. Hamburgis töötanud "pehme stiili" [[meister Bertram\|meistri Bertrami]] laadiga, kelle loominguline mõju ulatus ka [[Skandinaavia]]sse, seob V. Raam mõningaid 15. sajandi alguses loodud puuskulptuure - puhkavat Kristust kujutava puuskulptuuri, mis asus [[Kihelkonna kirik]]us ja kadus [[II Maailmasõda\|II Maailmasõja]] päevil, [[Vormsi kirik]]us asunud lapsevoodis puhkava neitsi Maarja koos Jeesuslapsega, mis ilmselt oli mingi suurema kompositsiooni osa, ja väikese [[Ruhnu puukirik\|Ruhnu kirik]]u krutsifiksi (mõlemad praegu [[Stockholmi Ajaloomuuseum]]is). Samuti täheldab ta rahvusvahelisele gootikale omast kõrgaadli prantsuspärast maitset kahe [[Saaremaa ~~Koduloomuuseum~~Muuseum]]is asuva kuningafiguuri eksootiliselt pidulikus rõivastuses, eriti selle pehmelt rulluvana kujutatud voldistikukäsitluses. Seevastu [[Rode altar\|Niguliste altar]]i puhul märgib ta eraldi ära voldistikukäsitluse eemaldumist varasemates puuskulptuurides ilmnenud "pehme stiili" lüürikast<ref>V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tallinn, 1976, lk 39</ref>. == Viited ==

Rahvusvaheline gootika: erinevus redaktsioonide vahel