Spinn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{see artikkel|räägib füüsika mõistest; propagandavõtte kohta vaata artiklit [[Spinn (propaganda)]]}}
[[aatom]]ite, [[aatomituum]]ade, [[hadron]]ite jne) fundamentaalne omadus. Nullist erineva spinniga osakeste oluliseks sisemiseks [[vabadusaste|vabadusastmeks]] on '''spinni suund''' või '''spinni projektsioon''' (mida samuti spinniks nimetatakse).
Nagu nimigi viitab, arvati esialgu, et spinn kirjeldab osakese pöörlemist ümber oma telje. See kujutlus on korrektne, kuivõrd spinn järgib samu matemaatilisi reegleid
Spinnil on olulisi teoreetilisi ja praktilisi rakendusi. [[Elektron]] allub oma poolarvulise spinni tõttu [[Pauli printsiip|Pauli printsiibile]], mis on võtmeks [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i mõistmisel. [[Spinn-orbitaalne vastastikmõju]] on üheks [[aatomispekter|aatomispektrite]] peenstruktuuri põhjuseks ning seda kasutatakse näiteks [[aatomkell]]ades ja moodsas [[sekund]]i definitsioonis. Elektroni g-faktori täppismõõtmised mängisid olulist rolli [[kvantelektrodünaamika]] arengus. Elektroni spinnil on täita oluine osa [[magnetism]]is ning seda rakendatakse näiteks [[arvutimälu]]des. Aatomituumade spinnide [[raadiolaine]]tega manipuleerimine ([[tuumamagnetresonants]]) leiab olulisi rakendusi [[keemia]]s ja [[meditsiin]]is. [[Footon]]i spinn on seotud [[valgus]]e [[polarisatsioon]]iga.
|