Piiratud teovõime: erinevus redaktsioonide vahel

Näide alaealise (0–17 eluaastat [k.a]) varahooldusest: alaealine jääb vanemateta ning talle on eeskostjakseestkostjaks määratud kohalik omavalitsus. Laps on saanud pärandina kinnisvara, mille ülalpidamine on ebaefektiivne lapse heaolu arvestades ning sularaha. [[Kohalik omavalitsus]] avab lapsele pangas konto ning küsib kohtult nõusolekut [[Kinnisasi|kinnisasja]] võõrandamiseks. Kui kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine on lapse huvides, siis saab kohalik omavalitsus kohtult nõusoleku kinnisasja võõrandamiseks ja tehingust saadud tulu hoiustamiseks lapse nimel avatud pangakontole. Kui lapsele on kohtu poolt määratud keegi teine [[Eestkostja|eeskostjanaeestkostjana]], olgu selleks sugulane või muu isik, siis peab ta vara võõrandamiseks samad etapid läbima. Kohus lähtub nõusoleku andmisel ainult lapse huvidest ning tehingust saadud kasu peab lapse huvides kasutama.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida ning kui isikule on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tehingud, mille üheks osapooleks on piiratud teovõimega isik ja mida ei kinnita tema eeskosja, loetakse tühiseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021|Pealkiri=Tsiviilseadustiku üldosa seadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> – sellisel tehingul ei ole seaduslikku alust. Kui eeskostjaeestkostja kiidab hiljem tehingu heaks või kui isik on muutunud ise teovõimeliseks ja kiidab pärast seda tehingu heaks, omab seadusandlikku jõudu ning tehing omab seadusandlikku jõudu. Ka siin kohtab paari erandit – tehing kehtib, kui piiratud teovõimega isikule ei teki tehingust otseseid tsiviilkohustusi või kui piiratud teovõimega isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi määramine on välja toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 522 all<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011044|Pealkiri=Tsiviilkohtumenetluse seadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Kohus peab enne seisukoha võtmist ära kuulama ka isiku, kellele eeskosteeestkoste taotlemist menetletakse. Kui eeskosteeestkoste taotlemist menetletakse psüühikahäiretega isikule, siis peab kohus isiku ära kuulama tema jaoks tavalises keskkonnas. Kindlasti peab kohtuotsuses selgelt ja ühemõtteliselt välja toodud olema eestkostja ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus.

Isik, nimega Hrhr X, elab pinnal, mis kuulub tema omandisse, kuid ei vasta normaalsetele elutingimustele ning talve saabudes võib seal elades Hrhr X elu olla ohus. Hr X on aastaid alkoholi tarbinud ning tema järglased kahtlustavad, et Hr.hr X ei ole kõikides otsustes adekvaatne. Järglased pöörduvad eeskosteeestkoste määramiseks kohtu poole. Kohus tellib psühhiaatrilise ekspertiisi, kus on välja toodud Hrhr X vaimse tervisega seotud asjaolud ning millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud. Kui psühhiaatriline ekspertiis tuvastab kõrvalekalded normidest, siis määrab kohus Hrhr X-le eeskostjaeestkostja(d), eestkostja ülesannete ning Hrhr X iseseisva tegutsemisvabaduse ulatuse. Kui psüühikahäire ei takista Hrhr Xil langetamast igapäevase tavaelu lihtsamaid otsuseid, nt söögi- rõivaste ostmist, kuid ta ei ole võimeline aduma suuremate tehingute, nt kinnisvara müümisega, seotud riske, siis piiratakse Hrhr X teovõimet ainult kinnisvaratehingute juures. Lihtsamalt öeldes võib Hrhr X igapäevaseid lihttehinguid sooritada, kuid kinnisvara müümisel peab ta tehingu juurde kaasama eeskostjaeestkostja, kes tehingu heaks kinnitab.