Vikipeedia

Luksemburg: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
19 800 muudatust
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
19 800 muudatust
Resümee puudub
289. rida:
=== 20. sajand ===
[[Pilt:Adolfluxembourg1817-6.jpg|pisi|püsti|Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja]]
[[1912]] sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed [[1. august]]il [[1914]] Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid [[2. august]]il 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid [[10. november|10. novembril]] [[1918]] kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada [[jaanuar]]is [[1919]]. Peamiselt maailmasõja aegsestmaailmasõjaaegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde [[14. jaanuar]]il 1919 troonist loobuda.
 
1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde [[Charlotte]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai majanduses traditsioonilise [[põllumajandus]]e asemel valitsevaks [[teenindussektor]]. 1930-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades [[kommunism]]i mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.
295. rida:
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi [[10. mai]]l [[1940]] ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 [[juudid|juuti]]. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud [[Ida-Euroopa]]sse. [[10. september|10. septembril]] [[1944]] vabastasid liitlasväed Luksemburgi.
 
Luksemburg on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] asutajariik ja on [[Euroopa Kohus|Euroopa Liidu Kohtu]] asupaik. [[1995]] sai [[Euroopa Komisjon]]i presidendiks [[Jacques Santer]]. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on [[Jean-Claude Juncker]].
 
Alates [[2000]] on Luksemburgi suurhertsog [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]]. [[Paavst]] [[Johannes Paulus II]] tegi [[1985]] Luksemburgi pastoraalse visiidi.
302. rida:
Luksemburg tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[22. veebruar]]il [[1923]] ja taastunnustas [[27. august]]il [[1991]]. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti [[29. august]]il 1991.<ref>[http://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeerium.]</ref> [[1993]] asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis [[Clyde Kull]]. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.
 
Eestit on väisanud [[Luksemburgi peaminister]] [[Jean-Claude Juncker]]. Luksemburgis on käinud [[2003]] president [[Arnold Rüütel]], samuti peaministrid [[Andrus Ansip]] ja [[Taavi Rõivas]].
 
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is.▼
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid,▼
 
Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus soodsate ilmastikutingimuste korral Eestini Radio Luxembourgi programmi leviala.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raadio-mis-muutis-maailma?id=50978906 Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.]</ref>▼
Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Kohtus, [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]], jne.▼
 
▲Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid,.
1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast.<ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Eestlaste hulk Luksemburgis on alates [[2011]] pidevalt kasvanud. 1990-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali.<ref>[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]</ref> Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.▼
 
=== Luksemburgis elavad eestlased ===
▲Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is.
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]].
 
▲Eesti ametnikkeliitumise töötabjärel Euroopa Liiduga on eestlaste hulk Luksemburgis aasta-aastalt kasvanud. Paljud neist töötavad Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu näiteks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Liidu Kohtus, [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]], jne.
▲Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus soodsate ilmastikutingimuste korral Eestini Radio Luxembourgi programmi leviala.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raadio-mis-muutis-maailma?id=50978906 Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.]</ref>
 
▲1. jaanuaril 20172019 elas Luksemburgis ametlikult 605645 eestlast.<ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> EestlasteRiigis hulk Luksemburgis on alates [[2011]] pidevalt kasvanud. 1990-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutatitegutseb [[Luksemburgi Eesti SeltsKool]]. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali.<ref>[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]</ref> Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
 
Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
[[Eesti jalgpallikoondis]] on [[Luksemburgi jalgpallikoondis]]ega kohtunud 3 korral.
 
== Haridus ==
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]].<ref>[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]</ref> KooliharidusKoolikohustus algab 4. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 8 aastat.
 
Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]]. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust andvat asutust.<ref>[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]</ref>
341. rida ⟶ 344. rida:
Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontserdisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud [[Michael Radford]]i [[2004]] linastunud film "Veneetsia kaupmees."
 
Riigi tuntumad [[muuseum]]id on Luxembourgi ajaloo- ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
 
Luksemburg on osalenud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el alates37 korda [[1956]]-1993. Riigi lauljad on Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud 5 korral.
 
[[1933]]–[[1992]] tegutses riigis Radio Luxembourg.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Luksemburg"