Brexit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
Ootamatuse ja ebaselguse tõttu pälvis Brexit äkilisi ja kriitilisi reaktsioone välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexitit pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud [[Donald Trump]] ja Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud [[EKRE]].
 
Brexiti tagajärjel tuli Ühendkuningriigis 13. juulil võimule [[Theresa May]] juhitav valitsus. 2016. aasta detsembriks ei oleolnud May avaldanud Ühendkuningriigi seisukohti tulevasteks lahkumisläbirääkimisteks, vihjates küll soovile säilitada tihedad majandussidemed, kuid mitte tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Mitmed Euroopa Liidu juhid ja liikmesriigid on avaldanudavaldasid arvamust, et need tingimused on siiski seotud ning vaba ligipääsu EL-i siseturule Suurbritannia ilma tööjõu liikumisvabaduseta ei saa.
 
Tööjõu vaba liikumise vastane meelsus Brexiti toetajate seas on Briti politsei andmeil viinud vihakuritegude sagenemiseni Euroopa immigrantide, eelkõige [[poolakad|poolakate]] vastu, keda on Mandri-Euroopast Ühendkuningriiki tulnute seas oluline osa.
 
[[Lissaboni leping|Lissaboni leppe]] artikkel 50 käivitati märtsis 2017 ning Suurbritannia peaksoleks seega pidanud Euroopa Liidust väljuma 29. märtsil 2019. aastal.<ref>[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8ed9defd-1bde-4da2-bb02-298823bb3f16/briti-valitsus-avalikustas-ametliku-brexiti-plaani "Briti valitsus avalikustas ametliku Brexiti plaani"] ERR, 2. veebruar 2017</ref> Artikkel 50 käivitamisele järgnes pikk läbirääkimiste protsess Suurbritannia ja ELi vahel, mille tulemusena valmis lahkumisleping. Samas ei olnud Suurbritannia parlament 2019. aasta märtsi keskpaiga seisuga lepingut ratifitseerinud, mistõttu onoli nii lahkumise ajakava ja protseduur kui ka lahkumine ise endiselt küsimärgi all.<ref>[https://www.err.ee/918867/briti-parlament-jattis-may-brexiti-plaani-taas-toetuseta Briti parlament jättis May Brexiti-plaani taas toetuseta] ERR, 12.03.2019</ref>
 
10. aprillil 2019 pikendas [[Euroopa Ülemkogu]] Brexiti tähtaega 31. oktoobrini 2019.<ref>[https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-uk-after-referendum/ Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Brexit]</ref><ref>[https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2019/04/10/ Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) erakorraline kohtumine, 10.4.2019, EU leaders agree to delay Brexit until 31 October]</ref>
<ref name="2019_04_11_FRANCE24_BREXIT">Première publication : 10/04/2019 - 23:28Dernière modification : 11/04/2019 - 04:53, Avec [[AFP]] et [[Reuters]], [https://www.france24.com/fr/20190410-direct-union-europeenne-sommet-brexit-report-theresa-may-bruxelles L'UE et Londres s'accordent sur un report du Brexit au 31 octobre], france24.com</ref><ref name="2019_04_11_BBC_BREXIT">[https://www.bbc.com/news/uk-politics-47889404 Brexit: UK and EU agree Brexit delay to 31 October], bbc.co.uk</ref><ref name="2019_04_11_YLE_BREXIT">10.4.2019 klo 10:46päivitetty 11.4.2019 klo 04:15, [https://yle.fi/uutiset/3-10731365 Brexitille jatkoaikaa lokakuun loppuun saakka, Tusk: "Älkää tuhlatko tätä aikaa" – Yle seurasi huippukokousta], yle.fi</ref><ref name="2019_04_11_ERR_BREXIT">BNS, ERR, AFP, [https://www.err.ee/928874/el-pikendas-uhendkuningriigi-lahkumise-tahtaega-oktoobri-lopuni "EL pikendas Ühendkuningriigi lahkumise tähtaega oktoobri lõpuni"] ERR, err11.ee aprill 2019</ref>
 
Briti parlament hääletas kolmel korral maha lahkumisleppe Euroopa Liidust, mille järel astus Theresa May juunis tagasi [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] juhi kohalt seoses suutmatusega Suurbritanniat Euroopa Liidust välja viia.<ref>[https://www.err.ee/950263/theresa-may-on-reedel-viimast-paeva-konservatiivse-partei-juht "Theresa May on reedel viimast päeva Konservatiivse Partei juht"] ERR, 7. juuni 2019</ref> 23. juulil anti teada, et [[2019. aasta Konservatiivse Partei liidri valimised|parteijuhi valimistest]] väljus võitjana [[Boris Johnson]] ning 24. juulist 2019 on Johnson uus Suurbritannia peaminister.
 
== Mõju ==
32. rida ⟶ 33. rida:
Muude tagajärgede seas nihkus Brexiti tõttu poole aasta võrra lähemale ka [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]], kuna vahepeal olema pidanud Suurbritannia eesistumine tühistati. Seetõttu sai Eestist Nõukogu eesistuja 2017. aasta 2. poolaastal.
 
Brexiti kulgemisest sõltub Eesti saadikukohtade arv Euroopa Parlamendis. 2018. aasta detsembris muudeti Eesti [[Euroopa Parlamendi valimise seadus]]t nii, et seadusest kaotati valitavate kohtade täpne arv ja kandidaatide nimekirja senine maksimaalne pikkus (12 kandidaati). Kohtade arvu suhtes viitab seadus ELi õigusaktidele, nimekirja maksimumpikkuseks sai Eestist valitavate liikmete arv pluss kaks. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] valitaksevaliti 7esindajad kohta,kuuele kui Suurbritannia lahkub enne 2. juulitkohale, milaga tulebpärast esmakordselt kokku Euroopa Parlamendi uus koosseis, vastaselSuurbritannia juhullahkumist onsaab EestilEesti endiseltühe 6saadikukoha saadikukohtajuurde.<ref>[https://www.err.ee/918726/eestist-seitsmendana-ep-sse-paaseva-kandidaadi-saatus-oleneb-brexitist Eestist seitsmendana EP-sse pääseva kandidaadi saatus oleneb Brexitist] ERR, 12.03.2019 (vaadatud 12.03.2019)</ref>
 
Sõna ''Brexit'' eeskujul on eri keeltes moodustatud mitmesuguseid väljendeid nii Brexitiga analoogsete kui ka teistlaadi lahkumisprotsesside kohta. Muuhulgas on Eesti loobumise kohta põlevkivienergeetikast tulnud käibele nimetus ''[[Põxit]]''.
105. rida ⟶ 106. rida:
* [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2007:306:FULL&from=ET Lissaboni leping]
* [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2008:115:FULL&from=ET Euroopa Liidu leping]
 
;Meedias
* [https://www.err.ee/keyword/807 ERR artiklid märksõnaga Brexit]
 
[[Kategooria:Brexit]]