Redaktsioon: 22. juuli 2019, kell 15:38 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 866 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. september 2019, kell 12:29 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}} [[Pilt:TouchPad.jpg\|pisi\|Puuteplaat]] '''Puuteplaat''' ehk '''puutepaneel''' ehk '''puutetundlik paneel''' ehk '''puutepadi''' ehk '''sensorpaneel''' ([[inglise keel]]es ''touchpad'') on osutusseadis andmete sisestamiseks. Antud seadet kasutatakse kõige rohkem [[sülearvuti]]tes. Puuteplaati kasutatakse tavaliselt kursori juhtimiseks sõrme liigutamisega selle paneeli pinna peal. Puuteplaadid võivad olla igasuguste mõõtmetega, aga tavaliselt nad ei ületa 50  cm². Puuteplaadid võivad olla nii ristküliku-, ruudu- kui ka ringikujulised. Puuteplaadi juurde on üldjuhul paigutatud nupud, mis täidavad [[arvutihiir]]e nuppude funktsioone. [[Apple]]'i toodete puhul kasutatakse nimetuse "puuteplaat" (''touchpad'') tähenduses tihti sõna ''trackpad''. 9. rida: == Ajalugu == [[Pilt:540c open.jpg\|pisi\|Apple Powerbook 500 seeria – esimesed puuteplaadiga sülearvutid]] Enne puuteplaadi leiutamist kasutati sülearvutites [[juhtkuul]]i (''trackball'') ja [[TrackPoint]]i. Aastal 1988 leiutas George E. Gerpheide sensorpaneeli ehk puuteplaadi (''touchpad''), mille hiljem litsentseeris Apple ja hakkas kasutama oma sülearvutites [[PowerBook]] alates aastast 1994. Tollest ajast on puuteplaat kõige levinum [[sülearvuti~~\|sülearvutite~~]]te osutusseadis. Varasemad [[Apollo Computers\|Apollo]] lauaarvutid olid puuteplaadiga klaviatuuri paremas servas. Puuteplaadi arendus tõi turule veel ühe sarnase seadme – puutekirjuti (''touchwriter''). See on veel suurema tundlikkusega paneel, mis saab edukalt töötada nii spetsiaalse pulga ([[stiilus]]e) abil kui ka sõrme ja isegi sõrmeküünega puutumisel. Selline paneel võimaldab sisestada andmeid harjunud meetodiga – kirjutades neid pastakaga. Lisaks võib seda kasutada graafikapiltide loomiseks ja allkirja sisestamiseks.<ref name="GDKmM" /> 19. rida: Sellel tehnoloogial on mitu halba külge, näiteks väike tundlikkus, mehaaniline kulumine, suhteliselt suured füüsilised suurused, juhuslike puudutuste risk.<ref name="habr" /> ===Mahtuvuslik tehnoloogia=== Füüsiliselt kujutab puuteplaat endast võrku õhukese eraldatud [[dielektrik]]u kihiga metalljuhtmetest (s.t suurt kogumit väga väikeseid [[kondensaator]]eid). Kuna inimese keha on hea elektrijuht, siis sõrme lähenemisel paneeli pinnale muutub [[elektriväli]], seega muutub ka kondensaatori mahtuvus. Võrgu iga kondensaatori mahtuvuse muutumise mõõtmisel võib täpselt eristada sõrme koordinaate paneeli pinnal. Lisaks võib mahtuvuste mõõtmisest lähtuvalt tuletada, millise survega paneeli pinnale vajutatakse. 29. rida: On olemas palju vastavaid algoritme, aga kõige rohkem kasutatakse võrdlemisi lihtsat algoritmi, mida nimetatakse "akent keskendavaks" algoritmiks. Selle järgi jooksvate koordinaatide väärtuse määramiseks võetakse kahe eelmise koordinaati filtreerimata väärtuste keskmine: '''X'''(jooksev) '''= (U'''(uus)''' + U'''(eelmine)''') / 2''', kus 58. rida: ** liigutada objekti (pikaajaline puutumine ja sellele järgnev sõrme liigutamine) * puuteplaadi eraldatud osad (parempoolne riba ja allpoolne riba) võimaldavad akna kerimist, mis on väga mugav tekstiga töötamisel. * firmade [[Apple]], [[Asus]] ja [[Synaptics]] puuteplaadid võivad vastava [[arvutiprogramm]]i kasutamisel imiteerida parema ja keskmise klahvi vajutamist: läbi programmi sisu kerimine – kahe sõrmega vajutamine ja liigutamine parem klahv – kahe sõrmega lühiajaline vajutus 66. rida: ==Mitmikpuutetehnoloogiad== '''Mitmikpuutetehnoloogia''' (''multi-touch'') on kiiresti populaarsust koguv tehnoloogia, mis lubab puuteplaatide ja ~~[[puuteekraan]]ide~~puuteekraanide puhul kasutada mitut puudutamist üheaegselt. Paljud peavad seda tuleviku tehnoloogiaks, mis viib kasutajaliidesed uuele tasemele. Esimeseks populaarseks mitmikpuuteseadmeks sai [[Apple]]'i [[IPhone]], mis ilmus 2007. aastal. Mitmikpuutetehnoloogiat ei loonud siiski Apple, tööd selles suunas toimusid juba 1980. aastate keskpaigast. Aastal 1984 töötas hoopis [[Bell Labs]] välja mitmikpuuteekraani, millel võis manipuleerida pilte rohkem kui ühe käe abil, aga sellel tootel ei olnud tulevikku. Aastal 1999 töötas firma [[FingerWorks]] välja mitu mitmikpuuteseadet, näiteks välise žestipõhise puuteplaadi [[IGesture Pad]] ja päris eksootilise sõrmistiku [[TouchStream]]. Mõne aja pärast ostis Apple FingerWorksi ära.<ref name="habr" /> Teised lähenemised mitmikpuutetehnoloogiale: 84. rida: ==Huvitavaid fakte== ===Kontaktivaba puuteplaat=== Nii (''non-contact touchpad'') nimetas firma [[Alps Electric]] oma uut toodet. See on mahtuvuslik sensoorne tehnoloogia, mille abil on võimalik määrata sõrme asukohta umbes 3  cm kaugusel pinnast. Firma demonstreeris oma toodangut Alps Show 2008 näitusel, kus näidati uue tehnoloogia võimalusi. Nii näiteks käe liikumisel ühest paneeli osast teisesse võis käivitada video vaatamist, aga video edasikerimine toimus käe pööramise abil. Tehnoloogiat kirjeldab Alps Electric kui võimalust juhtida arvutit räpaste kätega.<ref name="JMpCY" /> ===Lisafunktsioonid=== 107. rida: == Vaata ka == * [[Digitaallaud]] * [[Puuteekraan]] ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="habr">[http://habrahabr.ru/blogs/how_it_works/41768/ Kuidas touchpad ja multitouch töötavad]</ref>▼ <ref name="GDKmM">[http://www.mari.ru/mmlab/home/kg/Lection2/6.html Touchpad ja trackpoint]</ref> ▲<ref name="habr">[http://habrahabr.ru/blogs/how_it_works/41768/ Kuidas touchpad ja multitouch töötavad]</ref> <ref name="VxbU6">[http://www.ixbt.com/peripheral/touchpads.html Touchpad – mis see on?]</ref> <ref name="JMpCY">[http://habrahabr.ru/blogs/personal/41324/ Kontaktivaba puutepadi]</ref> <ref name="n21Xz">[http://habrahabr.ru/blogs/hardware/66188/#habracut Synaptics planeerib uuendada oma tooteid]</ref> }} {{~~Mall:~~Arvuti}} {{commonskat\|Touchpads}} [[Kategooria: Osutusseadmed]]

Puuteplaat: erinevus redaktsioonide vahel