Tiit Kaljundi: erinevus redaktsioonide vahel

Lõpetas 1964. aastal [[Viljandi 1. keskkool]]i ja astus samal aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ( [[TPI]] ) majandusteaduskonda. 1965 läks ta üle Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ([[ERKI]]) arhitektuuriteaduskonda, mille lõpetas 1970. <ref name=":1">(1996). ''Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus</ref>

Tuntuks sai, kui 1970. aastatega saabus Eesti arhitektuuri põlvkond noori vihaseid mehi, kellel õnnestus luua müüt, et Eestis tehakse eriti head arhitektuuri. Energiliste liidritena paistsid kohe silma [[Leonhard Lapin]] ja [[Vilen Künnapu]]. Peamiselt on tegu 1970. aastate alguses ERKI lõpetanud arhitektidega., Needkelle onhulka kuuluvad Tiit Kaljundi ise, [[Avo-Himm Looveer]], [[Ain Padrik]], [[Jüri Okas]], Jaan Ollik ja [[Ignar Fjuk]], ning kellega liitusid veidi vanematest arhitektidest [[Veljo Kaasik]] ja [[Toomas Rein]]. 1982/1983. aasta vahetusel Tallinna Kunstisalongis toimunud näituse järgi kutsusid nad end [[Tallinna Kümme|Tallinna kümne]]ks, kuid õigem on kasutada tuntud Soome arhitekti Markku Komoneni antud avaramat nimetust “Tallinna kool”. <ref name=":2">Mart Kalm ''Eesti 20. sajandi arhitektuur''. Lk 310, 389</ref>

Aastatel 1970–1975 töötas ta [[Eesti Maaehitusprojekt]]is <ref name=":1" />, sealhulgas 1972. aastal tegi tööd ka Mongoolias.

Alates 1977. aastast kuulus Tiit Kaljundi [[Eesti Arhitektide Liit]]u (EAL), kus ta oli aastaid ka juhatuses, ei kunagi passiivse kohalolijana, vaid alati innustavalt aktiivse osalejana. <ref name=":1" />