Redaktsioon: 3. detsember 2015, kell 20:06 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 576 muudatust P eeskoste > eestkoste Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. september 2019, kell 03:29 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 806 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: 1646. aastal loodi [[Liivimaa]]l igas [[maakond\|maakonnas]] maavaeslastekohtud, mis tegelesid [[aadel\|aadli]] [[eestkoste]] ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Kuressaare]]s. [[Eestimaa]] alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=274&lid=671 Rahvusarhiivi fondiloend. Aadli vaeslastekohus]</ref> Lisaks linnade vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega [[Liivimaa kubermang]]us [[Valga (Liivimaa)\|Valgas]]s, [[Võru]]s, [[Viljandi]]s, [[Kuressaare]]s, [[Haapsalu]]s [[magistraat]]; [[Toompea]]l [[lossifoogtikohus]]; [[Rakvere]]s, [[Paide]]s ja [[Paldiski]]s tegutses aga analoogse kohtuinstantsina [[foogtikohus]]. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu.

Vaeslastekohus: erinevus redaktsioonide vahel