Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel

14. ja 15. sajandil omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid 1384. aastal, pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louisi pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]], abiellus 1369. aastal [[Dijon]]is [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese [[Valois-Burgundia dünastia|Valois Burgundia]] hertsogiga, kes päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]], oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"). Sealhulgas omas ta ka [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja naabruses asuvat Prantsuse [[Artois' krahvkond|Artois' krahvkonda]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.