Edgar von Wahl: erinevus redaktsioonide vahel

Wahl omandas hariduse [[Peterburi]]s ja läbis vabatahtlikult sõjaväeteenistuse [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserlikus mereväes]]. Seejärel, 1894. aastal kolis ta Tallinna, kus elas pea kogu oma järgnevaülejäänud elu. Ta töötas kooliõpetajana, andes tunde mitmes Tallinna koolis. Enne [[Esimene maailmasõda|Esimestesimest maailmasõda]] ja selle ajal oli ta ka Tallinna linnavolinik.

Wahl loobus 1939. aastal [[Umsiedlung|Saksamaale ümberasumise]] võimalusest, jäi [[Eesti]]sse ja paigutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Seewaldi vaimuhaiglasse]]. 1945. aastal pääses ta vaimuhaiglas viibides napilt [[Sakslaste küüditamine (1945)|küüditamisest]] janing suri sealsamas 1948. aastal.

1949. aastal nimetati tema loodud keel ümber interlingueks ning selle nime allnimetusega tuntakse seda enamasti ka tänapäeval.

[[Viapori ülestõus]]u mahasurumisel Wahl tõenäoliselt siiski ei osalenud, sest oli selleks ajaks juba teenistusest vabastatud.<ref name="AA3" /> Mõningatel andmetel võeti Wahl uuesti tegevteenistusse ka [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] ajal.<ref name="volker3" />

1894. aasta lõpus kolis Wahl Tallinnasse, kus veetis suurema osa oma edasisest elust. Sama aasta sügisel oli ta saanud [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i matemaatika- ja füüsika õpetajafüüsikaõpetaja koha. Ta õpetas edaspidi ka joonestamist [[Elise von der Howeni tütarlastekool|paruness von der Howeni tütarlastekoolis]], [[Tallinna Hansakool|Hansakoolis]], [[Tallinna Toomkool|Toomkoolis]] ja mujalgi.<ref name="AA2" /> Tema õpetajatöö katkes vaid väeteenistuses viibimise aegadel.<ref name="nevania1" /> Wahli õpetamisstiili on oma mälestustes kirjeldanud aastatel 1906–1909 Peetri reaalkoolis õppinud hilisem haridustegelane [[Aleksander Veiderma]]:

===Linnavolinikuna Esimeseesimese maailmasõja eel ja ajal===

Õpetajaameti pidamise kõrval sisenes Wahl enne Esimeseesimese maailmasõja puhkemist ka poliitikasse. 1913 valiti ta Tallinna linnavolikogu liikmeks. Samal aastal sai temast volikogu vanade ehitusmälestiste kaitse komisjoni liige. Hoolimata õpetajaametist ei tegelenud Wahl linnavolikogus haridusküsimustega. Üldse oli ta volikogu istungitel küll aktiivne kohalkäija, ent sõna võttis vähe.<ref name="AA4" />

Pärast Esimeseesimese maailmasõja algust tabasid Vene impeeriumis elanud sakslasi repressioonid, mis ei jätnud täielikult puutumata ka Wahli. Näiteks suleti [[Tallinna aadliklubi]], mille liige Wahl oli olnud.<ref name="AA5" /> 1914. aasta sügisel sattus ta saksapäraste kohanimede ümbermuutmise propagandakampaania keskmesse. Linnavolinikuna osales ta Tallinna linna nime muutmise aruteludes, mis järgnesid linnapea [[Jaan Poska]] ettepanekule asendada saksakeelne Revel vanavene keelest pärineva Kolõvaniga (seejuures kasutati asja arutamisel ebaõiget nimekuju Kalõvan). Wahl leidis, et linna vanimad nimed olevat olnud hoopis Ledenets või Lindanisa. Ühtlasi tundis ta huvi, kui palju nime muutmine maksma võiks minna, mille peale olevat volikogus puhkenud "üleüldine naer". Nime muutmiseks vajalikud hääled saadi volikogus ka lõpuks kokku, ent muutmise endani ei jõutud.<ref name="must" />

1939. aastal ei lahkunud Wahl erinevalt oma lähedastest [[Umsiedlung|ümberasumise]] käigus ja otsustas Eestisse jääda. Wahlile, kes esindas idealistlikku [[Pan-Euroopa liikumine|Pan-Euroopa]] ideed, oli vastumeelne Saksamaa natsionaalsotsialistlik valitsus. Ta nimetas [[Kolmas Riik|Saksa riiki]] koguni "termiit-riigikstermiitriigiks". Eestisse jäämise põhjuseks võis olla ka see, et lahkudes oleks ta pidanud maha jätma oma mahuka arhiivi, samuti võis oma osa olla ohul sattuda Saksamaal vanadekodusse, nagu oli juhtunud mõne tema tuttavaga.<ref name="AA10" /><ref name="erelt" />

1945. aasta veebruaris koostatud [[Sakslaste küüditamine (1945)|sakslaste küüditamisaktsiooni]] nimekirjas oli sarnaselt teiste veel Eestis elavate sakslastega ka Wahli nimi. Augustis toimunud küüditamise käigus kuulus Wahl aga nende kümmekonna inimese hulka, keda välja ei saadetud või kelle asukohta kindlaks teha ei suudetud. Ehkki Wahli pääsemise põhjused ei ole täpselt teada, kuid on teada, et mõnel juhul langetas küüditamist läbi viinud operatiivgrupi juht otsuse raskelt haigeid või invaliide mitte ära viia, otsuse tegemist võis seejuures mõjutada haigla töötajate arvamus. Seega päästis just vaimuhaiglas viibimine suure tõenäosusega Wahli juba teist korda.<ref name="AA13" /><ref name="jürjo" />

Wahl abiellus 1894. aastal Peterburis Maria von Hübbenetiga (1871–1933), kes oli suurvürstinna Maria Pavlovna ihuarsti tütar. Neil oli viis last: Johann ehk Hans (1895–1968), Guido (1896–?), Ellen (sündinud ja surnud 1900), Anatol (1903–1972) ja Lydia Maria (1907–1989). Abielu lahutati 1913. aastal, mille järel jäid Johann, Guido ja Lydia Maria isa juurde elama. Anatol jäi Soome kolinud ema juurde, mõni aeg hiljem suundus sinna ka Lydia Maria. Wahli vanemad pojad olid Esimeseesimese maailmasõja alguseks kolinud Saksamaale ja teenisid sõjas Saksa armees. Guido viibis [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal lühikest aega Tallinnas puhkusel, aasta lõpupoole jäi ta aga sõjas kadunuks.<ref name="AA15" /> Teistel andmetel langes ta 1919. aastal [[Läti]]s [[Tukums]]i läheduses [[enamlased|enamlastega]] peetud lahingus.<ref name="künzli" /> Wahli vanima poja Johanni kaks poega – Volker (sündinud 1935) ja Asko (sündinud 1937) – elavad Saksamaal ja osalevad sealse [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] tegevuses.<ref name="AA17" />

1914. aastal abiellus Wahl teistkordselt, sel korral Agnes Riesenkampffiga. Agnes oli sarnaselt abikaasaga õpetaja, andes võimlemistunde mitmes Tallinna koolis.<ref name="AA16" /> 1917. aastal sündis neil tütar Veronika.<ref name="AA7" /> Wahli teine abielu kestis kuni 1941. aastani, kui Agnes [[NKVD]] poolt arreteeriti ja maha lasti.<ref name="AA11" />