Redaktsioon: 16. juuli 2019, kell 14:59 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2019, kell 09:37 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 616 muudatust →‎Õitseng 12. ja 13. sajandil (1071–1278) Uuem muudatus →
123. rida: Elsassi dünastia valitsemise ajal arenesid linnad ja tekkisid uued institutsioonid. Asutati [[Gravelines]]'i, [[Nieuwpoort (Belgia)\|Nieuwpoort]]i, [[Damme]], [[Biervliet]]i, [[Dunkerque]]'i ja [[Mardyck]]i sadamad, samuti [[Calais]]' sadam [[La Manche]]'i ääres Filipsi venna, [[Elsassi Mathieu]] poolt. [[Kolonisatsioon]]i kõrval toimisid sadamad ka [[Aa jõgi (Prantsusmaa)\|Aa]], [[Yser]]i ja [[Zwini jõgi\|Zwini]] jõgede mudastumise vähendajatena, mis ohustasid ligipääsu [[Saint-Omer]]ile, [[Ieper]]ile ja [[Brugge]]le. Biervliet teenis ka [[Holland]]i mõju nurjajana. Kaubanduspartneriteks olid [[Inglismaa kuningriik\|Inglismaa]], [[Baltimaad]] ja [[Keskaegne Prantsusmaa\|Prantsusmaa]] merd pidi ning [[Reinimaa]] ja [[Itaalia]] maad pidi. Villakaubandus Inglismaaga oli eriti tähtis [[kalevitööstus]]e tõusule Flandrias. Paljude Flaami linnade rikkus (nagu nende kellatornid ja riidesaalid tunnistavad) tuli [[~~draperii~~tekstiil]]~~tööstusest~~itööstusest. Peale selle oli teraviljakaubandus Inglismaaga ja läbi Hollandi [[Hamburg]]iga samuti tähtis. [[Saint-Omer]]ist sai 12. sajandil kõige tähtsam transiitsadam Prantsuse veinile. Need olid Flaami kaupmeeste läbimurdesajandid, koos oma kaubavahetusega Inglismaa, Baltimaade ja Edela-Prantsusmaaga, samuti kaubateedega [[Reinimaa]]le ja Itaaliasse, kuigi hiljem vaid Champagne'i aastalaadad. Flandria õitsvad kaubalinnad tegid sellest ühe kõige linnastunuma Euroopa osa. Aastal 1194 järgnes Elsassi dünastiale [[Balduin I (Ladina keisririik)\|Balduin IX]] teisest [[Flandria dünastia]]st.

Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel