Kanada: erinevus redaktsioonide vahel

Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti erinevakseristuvaks suureks piirkonnaks.

Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur [[Kanada kilp]] ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega [[tasandik]]. [[Weichseli jäätumine|Jääajast]] on sinna jäänud palju [[järv]]i ning kärestikulisi [[jõgi|jõgesid]]. Kilbist läänepoollääne pool laiuvad [[Suurtasandik]]u [[preeria]]d. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub [[mägismaa]], mida piiravad [[Kaljumäestik]] ning [[Rannikuahelik]]. [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ümbruses ja [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] äärsel [[madalik]]ul valitseb hea [[kliima]] ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad [[saar]]ed kujutavad endast madalate, [[rannik]]uga paralleelselt kulgevate [[Apalatšid|Apalatši mägede]] jätku.

Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad [[Newfoundland]]i, [[Cape Breton]]i, [[Prints Edwardi saar|Prints Edwardi]] ningja [[Anticosti]] saar janing [[Nova Scotia poolsaar]]. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad [[Vancouveri saar]] ja [[Kuninganna Charlotte'i saarestik]]. [[Arktika]]s asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart ([[Baffini saar]], [[Victoria saar|Victoria]], [[Ellesmere]] jt).