Peipsi järv: erinevus redaktsioonide vahel

Riikliku keskkonnaseire programmi raames jälgitakse pidevalt [[Peipsi järv|Peipsi järve]] kahe allprogrammiga, milleks on Peipsi- ja [[Võrtsjärv|Võrtsjärve]] randade seire ning Peipsi järve [[Hüdrokeemia|hüdrokeemiline]] ja [[Hüdrobioloogia|hüdrobioloogiline]] [[seire]]. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate [[Jõgi|jõgede]] ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret. Senistest seiretulemustest ja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] tervisele ja funktsioneerimiseletalitlusele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Keskkonnaagentuur|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2110&Itemid=423|Pealkiri=Peipsi ja Võrtsjärve randade seire|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref><ref name=":0" />

Hüdrokeemilist ja hüdrobioloogilist seiret tehakse kahest aspektist. Peipsi järve hüdrobioloogilise seire raames uuritakse veekogu [[Fütoplankton|fütoplanktoni]], [[Zooplankton|zooplanktoni]] ja põhjaloomastikku, liigilist koosseisu ja biomassi; vetikapigmentide hulka ning suurtaimestiku ja epifüütoni levikut, liigilist koosseisu ja hulka. Lisaks registreeritakse iga proovivõtu puhul kohapeal vee läbipaistvus [[Secchi ketas|Secchi ketta]] abil, mõõdetakse vee temperatuur, hapnikusisaldus ja pH. Fütoplanktoni proovides määratakse ka [[Klorofüll|klorofülli]] (Chl-a), feopigmentide ja [[Karotenoidid|karotinoidide]] sisaldus. Proove võetakse iga kuu kevadest sügiseni integraalselt eri sügavustelt. Põhjaloomastiku proovid kogutakse ajavahemikul mai lõpust kuni juuni alguseni. Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse, biomassi ja liikide osakaalu määramiseks sadestatakse proovid ning loendatakse Utermöhli meetodil invertmikroskoobiga. Hulkrakse zooplanktoni proovide kogumiseks võetakse [[Batomeeter|batomeetriga]] vett eri ügavustestsügavustest, saadud integreeritud veeproov filtreeritakse läbi planktonvõrgu ning proovid loendatakse stereomikroskoobi all. Põhjaloomastiku proovid kogutakse Zabolotski ja Borutski põhjaammutitega, pestakse siidsõelal ja sorteeritakse kohapeal viide suuremasse taksonoomilisse rühma ning fikseeritakse etanoolis. Biomassi määramiseks kaalutakse väikesi [[Etanool|etanoolis]] fikseeritud loomi torsioonkaalul rühmade kaupa, niiskelt (pärast lahtise vedeliku eemaldamist filterpaberiga), täpsusega 1 mg. Suured limused kaalutakse eraldi elektroonilistel (varem tehnilistel) kaaludel 10 mg täpsusega.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Keskkonnaagentuur|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2111&Itemid=424|Pealkiri=Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>