Labaserver: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Labaserver''' on vähendatud osade arvuga [[server]], millega saab tõhustada ruumi- ja energiakasutust. Kui tavaline server vajab töötamiseks toite- ja võrgukaablit, siis labaserverist on ruumi ja energia säästmiseks mitmed komponendid ära võetud. Alles on jäetud kõik [[arvuti]]le omased osad. Labaserverid paigutatakse korpusesse, mis varustab neid toite, jahutuse ja võrguühendusega ning võimaldab luua serveritevahelisi ühendusi ja neid hallata. Üks korpus mahutab mitu masinat. Kokku moodustavad korpus ja masinad ''blade''-süsteemi.
Standardses serveririiulis määrab [[Püstikuühik|1U]] (üks kinnituskoht, laius 48 cm ja kõrgus 4,45 cm) minimaalse võimaliku masina suuruse. Peamine põhjus ''blade''-süsteemide kasutuseks on selle piirangu puudumine. Kõige tavalisem serveririiul on 42U kõrge, mis seab eraldiseisvate arvutite arvuks maksimaalselt 42. ''Blade''-süsteemidel ei ole seda piirangut – 2009. aasta seisuga on võimalik ühte riiulisse panna kuni 128 eraldiseisvat serverit.
==Labaserveri korpus==
[[Pilt:Enclosure proliant.jpg|pisi|HP BladeSystem c7000 korpus, mis sisaldab 16 ''blade''-serverit ja kahte 3U UPSi]]
[[Arvutikorpus|Korpus]] (või raam) sooritab
Tavalised süsteemid kasutavad kobakaid, kuumi ja halva ruumikasutusega komponente, mis korduvad süsteemis erinevate serverite peal ja ei pruugi töötada täisvõimsusel. Kui paigutada nende ülesannete jaoks vajalikud komponendid ühte kohta ja jagada mitmete serverite vahel, muutub nende kasutamine üldiselt efektiivsemaks. Eri tootjate süsteemide ülesehitus on erinev.
===Toide===
Arvutid töötavad alalisvoolul, vooluvõrgust tuleb aga vahelduvvool ja seda kõrgema pingega, kui masinatel vaja on. Elektri kasutuskõlblikuks muutmiseks on vaja ühte või rohkemat [[toiteplokk]]i. Et kindlustada serveri töö toiteploki rikke korral, on
''Blade''-süsteemi toide jagab voolu kõigile korpuses olevatele serveritele. See toiteallikas (toiteallikad) võib asetseda korpuses või olla eraldiseiva toiteplokina, mis jagab voolu mitmele korpusele.<ref name="8yO8p" /><ref name="6LSyd" /> Selline lahendus vähendab vajaminevate toiteplokkide arvu ja tagab piisava varuga toite.
53. rida:
Esimese kasutajatele mõeldud labaserveri arhitektuuri leiutajateks on Christopher Hipp ja David Kirkeby ja nende patent US 6411506 anti Houstonis asetsevale RLX Technologies'le.<ref name="CiqYo" /> Firma koosnes peamiselt endistest Compaq Computer Corp töötajatest, sealhulgas Hipp ja Kirkeby. RLX müüs esimese labaserveri 2001. aastal ja 2005. aastal osteti firma HP poolt ära.<ref name="rzotX" />
Veebruaris 2006 rajati Blade.org, et suurendada
Nimetus ''blade-server'' tuli kasutusele, kui otse plaadile paigutati protsessor, mälu, I/O ja salvestusmeedia. See võimaldas tootjatel paigutada terve server ühele plaadile/''blade'''ile. Need suutsid iseseisvalt töötada ühes raamistikus, tehes mitme eraldiseisva serveri tööd efektiivsemalt. Lisaks kõige märgatavamale eelisele (ruumikasutus), on ka teised kasulikud omadused esile tulnud. Nendeks on energiatarve, jahutus, haldus, võrguühenduste loomine.
| |||