Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi [[foor]]id. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi nutistu seadmenutistuseadme.<ref name="cisco.com" /> Turu väärtuseks on prognoositud 80 miljardit dollarit.<ref>[https://www.toptal.com/designers/interactive/smart-home-domestic-internet-of-things Toptal - Home Smart Home: asjade internetikaubandus]</ref>

Erinevad tehnoloogiadTehnoloogiaid, mis aitavad kaasa nutistu arengule:<ref name="ieee.org" />

#RFID ja NFC – RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010. aastani, kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.

#Visuaalsed märgid – kasutatakse näiteks turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejagaveebibrauseris vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.

#Bluetooth low energy – ehk BLE, on uus sidestandard, mida riistvaraliselt toetavadtoetab juba enamusenamik uueduusi nutitelefonidnutitelefone. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032 -patareil töötama ligi aasta.

#Wifi-direct – seadmeltseadmest-seadmeleseadmesse Wi-Fi-ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks pääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ja lühike latentsusaeg.

#LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilsidestandard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning madalamatlühem latensustlatensusaeg. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses.