Redaktsioon: 13. mai 2019, kell 21:28 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Kloonimine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. august 2019, kell 23:08 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 406 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Kloonimine''' (tuletatud vanakreeka sõnast ''[[wikt:κλών#Ancient Greek\|κλών]]'' (klõn), mis tähendab ''oksake'') on geneetiliselt identsete [[organism]]ide saamine [[suguline sigimine\|sugulise]] või [[suguta sigimine\|mittesugulise]] (sealhulgas ka [[vegetatiivne paljunemine\|vegetatiivse]]) paljunemise tulemusena. Biotehnoloogias tähendab kloonimine ka [[desoksüribonukleiinhape\|DNA]] fragmendi koopiate (molekulaarne kloonimine), [[rakk]]ude (rakukloonimine) või teiste väiksemate ~~organiosade~~elundiosade kloonimist. Kloonimisest hakati rohkem rääkima pärast seda, kui 1996. aastal õnnestus edukalt liita udara- ja [[munarakk]]. Sellest kasvas kloonlammas [[lammas Dolly\|Dolly]]. Kloonimistehnoloogiate arenguga loodetakse tulevikus ennetada ja ravida siiamaani ravimatuid haigusi. Lisaks sellele avanevad perspektiivid põllumajanduses [[tõuaretus]]ega ja pereplaneerimises [[viljatus-ravi\|viljatuse raviga]]. 82. rida: Eristatakse kahte inimkloonimist – üks on terapeutiline kloonimine ja teine reproduktiivne kloonimine. Teoreetiliselt on võimalik ka kolmas koonimise variant, kus ühendatakse nii terapeutiline kui ka reproduktiivne kloonimine. Seda kutsutakse [[asenduskloonimiseks]]. See tähendaks ulatuslikult kahjustunud kehaosa asendamist, millele järgneks osaline või täielik [[ajusiirdamine]]. Erinevad inimkloonimise tüübid on tekitanud palju vaidlusi.<ref name="nym2r" /> Enamik teadus-, valitsus- ja usuorganisatsioone on rangelt reproduktiivse kloonimise vastu. Ameerika Ühendriikide teaduse edendamise liit (AAAS) ja paljud teised teadusühingud on teinud avaldusi, et inimese kloonimine tuleks keelustada seni, kuni on lahendatud kõik ohutuse probleemid.<ref name="9maf7" /> Samuti on räägitud probleemist, mis saab siis, kui tulevikus hakatakse kloonidelt eemaldama üksikuid ~~organeid~~elundeid. Alternatiivina on kaalutud mõtet hakata eraldi kasvatama ~~organeid~~elundeid, mille tulemusena ei tekiks eetilisi probleeme ega peaks kloonitud inimest kahjustama.<ref name="McGee" /> Uuritakse ka võimalust, mille kohaselt inimesele bioloogiliselt vastuvõetavad ~~organid~~elundid kasvatatakse mingi teise organismi, näiteks sea või lehma sees. Seejärel siirdatakse valmis ~~organ~~elund inimkehale. Esimene inimhübriidkloon loodi novembris 1998.<ref name="cJqQb" /> ~~Edasijõudnud~~Täistatud rakutehnoloogia abiga (''Advanced Cell Technology'', ACT) eemaldati lehma munarakust DNA ja sinna siirdati inimese jalast rakk. See hävitati 12 päeva pärast. Kuna normaalne embrüo siirdub oma kohale alles 14 päeva pärast, siis kokkuleppe järgi ei saa hävitatud embrüot vaadelda kui inimorganismi. 2008. aasta jaanuaris teatasid California teadlased [[Wood]] ja [[Andrew French]], et on edukalt loonud viis esimest küpset embrüot, kasutades selleks täiskasvanud naharaku DNA-d. Nende eesmärk oli tagada elujõulised embrüonaalsed tüvirakud. Dr Samuel Wood ja tema kolleeg annetasid oma naharakud ning DNA nendelt rakkudelt oli siirdatud inimese munarakku. Ei ole teada, kas nendel embrüotel oleks võimalik olnud edasi areneda tulevikus. Dr Wood selgitas, et võimaluse korral oleks see ebaeetiline ja [[illegaalne]]. Kõik 5 loodud embrüot hävitati.<ref name="v1OTr" />

Kloonimine: erinevus redaktsioonide vahel