Dharmapāla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
{{Budism}}
'''Dharmapālad''' ('dharmakaitsjad'; [[tiibeti keel]]es ''drag-gshed'') on [[vadžrajaana]]s (sealhulgas [[Tiibeti budism]]is) müütilised ja sageli kohutavad tegelased, kes on üle võetud mitmest allikast, eriti [[hinduism]]ist ja [[bön]]ist.
8. rida ⟶ 9. rida:
==[[Tšakrasamvara]]==
'''Shamvara/[[Tšhakrasamvara]]''' (shambara – tähendab ekstaasi)
[[Pilt:Yamantaka-pool-vanTao.gif|thumb|Yamantaka-pool-vanTao]]
Dharmapāla praktikad sisaldavad endas väljatöötatud "täida ja taasta" rituaale (''bskang-gso''), millega meenutatakse kaistjatele nende vandeid ning taastatakse nendega oma lähedased suhted, tehes spetsiaalse ohverduse. Kõige tavalisem on joogiohver (''gser-skyems''), milles ohverdatakse kaitsjale alkoholi või musta teed. Võib ka lihtsalt kutsuda kaitsjaid ohverduse tegemiseks mandalasse ja esitada oma soovid (''gsol-‘debs''). Kaitsjaga võib saada veel lähedasemateks, meditatiivse perioodi ajal, millal loetakse sadu tuhandeid [[jumalus]]ega seotud [[mantra]]id ning lõpuks tehakse suur tuleohver, mille käigus visatakse tulle mitmeid spetsiaalseid aineid. Usukaitsjaid kasutatakse ka ennustamiseks. [[Sümboolika]] hulk, mida kasutatakse [[usukaitsja]]te puhul on tohutu suur. Igal liigutusel, käe, jala või muu kehaosa asendil on oma tähendus, samuti igal värvil ja igal muul kujundil. Nii thangkad kui ka kõik teised tiibeti kunsti vormid peegeldavad arusaama tantristlikust [[budism]]ist. Nende keerukus peegeldab ka eesmärgi ([[buddha]]ks saamise) olemust.
Viis, kuidas kujutatakse jumalusi tantrismis, on tihtipeale läänes arusaamatust tekitav. Kujundid, mis sisaldavad seksi, "kuradi-teenimist" ja vägivalda. Küsitakse, kuidas saab seda propageerida muidu niivõrd rahumeelsust nõudev usund? Kirjeldused ju lausa upuvad verre! Need jõulised kujud budismis sümboliseerivad tugevat energilist vahendit, mida tihti vajatakse, et murda läbi emotsionaalsetest ja vaimsetest tõkestajatest, mis takistavad olemast selge mõistuse ja kaastundega. Vaenlaste seas, keda need raevukad kujutised hävitavad, on tuimus, laiskus ja enesekesksus. Relvad, mida nad kasutavad, on positiivsed omadused, mida on saadud vaimsel teel käies; nagu kontsentratsioon, entusiasm ja armastus. Leegid, mis neid ümbritsevad on sügava teadvuse erinevad tasandid, mis põletavad ära pimeduse. Iseennast sellise jõulise kujuga samastades, ei ole raske leida jõudu vaimsest energiast ja oma sisemistest vaenlastest võitu saada. Budistlikust vaatenurgast lähtudes võib pidev peen energia olla kas rahumeelne või raevukas. Kui seda seostada segadusega, siis rahulikud ja raevukad energiad ning emotsionaalsed tasandid, mis nende all peituvad muutuvad destruktiivseteks. Näiteks, rahulik energia muutub letargiliseks ja raevukas energia muutub vihaseks ja vägivaldseks. Kui segadusest on vabanetud, siis võib neid energiaid kombineerida keskendumise ja teadlikkusega. Niimoodi on neid võimalik positiivselt ära kasutada. Rahuliku energiaga saab ennast ja teisi maha rahustada ning tegutseda tasakaalukalt, jõulist energiat kasutades võib ennast ja teisi ergutada omama rohkem jõudu, julgust ja meeleteravust, et ohtlikust olukorrast välja tulla.
20. rida ⟶ 21. rida:
==Vaimude lepitamine==
[[Pilt:Vadzrapani vanTao.gif|thumb|[[Vadžrapani]]]]
[[Vaim]]ude lepitamine ehk vaigistamine on praktika, mis on sama vana kui tiibeti [[budism]]. See pärineb ajast, mil [[Tiibet]]i kuningas [[Trisong Detsen]] kutsus [[India]]st õpetaja [[Šantaraksita]], et ta õpetaks [[tiibet]]lastele budismi. Kohalikud vaimud olid aga uue [[religioon]]i vastu vaenulikud ning [[Šantaraksita]] soovitas kutsuda Guru [[Padmasambhava]], kes tuli [[Tiibet]]isse ja alistas
Näiteks selline lugu: "Kui Guru [[Padmasambhava]] oli teel läbi [[Nepal]]i [[Tiibet]]isse ning jõudis [[Manyud]]i üritas vaenulik jumal nimega [[Dsamun]] teda hävitada, surudes ta kahe mäe vahele, aga [[Padmasambhava]] sai tast jagu kasutades oma irdhi-väge lennates üle taeva ja siis sai [[Padmasambhava]] talt lubaduse hakata lamaismi kaitsma".
27. rida ⟶ 28. rida:
==Kaitsjate klassifikatsioon==
Grupp [[jumalus]]i, keda tuntakse [[usukaitsja]]te nime all – ''chos skyong'' (sanskr. ''dharmapāla'', ''dvārapāla''), on religioosse seaduse kaitsjad. Tiibeti keeles on nende kohta olemas veel nimetus – ''bstan srung ma''
''Dharmapāla'' (sanskriti
Peamiselt jagatakse budistlikud [[jumalus]]ed maisteks ja
Maised kaitsjad on [[universum]]i valvajad, kes võivad kiiresti muutuda ähvardavaks ja [[tiibet]]lased peavad neid efektiivseteks just sellepärast, et nad on maised ehk valgustamata. Neid defineeritakse kui olendeid, kes ei ole võtnud omaks õilsat ''kaheksaosalist teed''. Nad jagavad inimese [[emotsioon]]e, mistõttu on nad efektiivsemad, kui inimesele kaugemal seisvad taevased kaitsjad, kuid samuti kergemini solvuvad inimeste tegudest kui viimased.
Enamik kaitsjaid kuulub kõigi [[tiibet]]i budistlikke [[koolkond]]ade juurde. Väga vähesed neist on spetsiaalselt ühe või teise koolkonna kaitsjad. Niimoodi on
Üks jaotus jagab kaitsjad veel valge kvartali ja musta kvartali kaitsjateks (dkar phyogs skyong ba’i srung ma ja nag phyogs gi bdud). Viimased on grupp kaitsjaid, kes on seotud budismi eelse usundiga Tiibetis – böniga ja neid tuntakse veel nime all bon skyong või bon skyong. See grupp jaguneb omakorda veel 8 alagrupiks. Paljud vanad jumalused kuuluvad veel ähmase nimetuse "yul lha" alla, mis tähendab maa jumalad. Samuti kuuluvad sinna vaimud, kes pärast surma pole suutnud ümber sündida ja kellest on saanud siis pahatahtlikud deemonid. [24]
Kõige üldisem termin on (''rigs ’dzin brgyud kyi srunmg ma''), mis tähistab kõiki budismi kaitsjaid. (''Slob dpon brgyud kyi srung ma'') on [[termin]], mis viitab otseselt õpetuse andjate kaitsjatele. Esineb veel mitmeid teisi nimetusi kaitsjate kohta, mis on harvemini kasutusel ja on kas erinevate koolkondade või [[traditsioon]]ide poolt kasutusele võetud. On olemas veel spetsiifilisi kaitsjaid – näiteks suurte pühakute kaitsjad – (''skyes bu chen po’i srung ma''), kes on kõrged ''ususeaduse kaitsjad''. Erinevad [[Kaitsja (usk)|kaitsja]]d täidavad erinevaid ülesandeid, on olemas veel (''pha mes (brgyud) kyi srung ma'') – esivanemate kaitsejumalad, [[Kaitsja (usk)|kaitsja]]d, keda perekond peab enda eriliseks [[Kaitsja (usk)kaitsja]]ks ja nende [[kultus]]t kantakse edasi põlvest põlve. [[Termin]] (''gnas srung '') viitab nendele [[jumalus]]tele, kes kaitsevad pühasid palverännaku kohti. Kaitsjate maisteks ja taevasteks jagamisel ei ole rangeid piire. Peab arvestama sellega, et maised kaitsjad alluvad karma seadustele ja olles kogunud piisavalt pälvimusi kaitstes tiibeti budismi, saavad ka neist lõpuks taevased kaitsjad. See protsess muidugi võtab inimaastates mõistetamatult kaua aega ja samal ajal maiste kaitsjate hulk kogu aeg kasvab, sest senini allutavad ja muudavad tiibeti preestrid usukaitsjateks mitmeid kahjulikke vaime – ''nag phoys gi bdud''.
==Välimus==
===Riietus ja kaunistused===
Osa
===Ratsud===
51. rida ⟶ 52. rida:
===Relvad===
Kaitsjate relvad on mõeldud hävitama budismi vaenlasi – preestreid, kes rikuvad oma vannet, ülejooksikuid jne. Mõõgad on valmistatud rauast, vasest, kristallist, kullast või isegi elustatud laipade keeltest. Mõnedel mõõkadel (''ral gri'') on skorpionikujuline käepide ja
===Elupaigad===
Usukaitsjate elupaigaks kujutletakse tavaliselt lossi või paleed, mis on ehitatud pealuudest ja kontidest ning mis asub kaljul keset möllavat veremerd. Lossidel on 9 nurgatorni – see oli kombeks juba Tiibeti vanade jumaluste kujutamisel. Rahumeelseid jumalaid kujutletakse olevat kaunil maastikul. Aga preester, kes kohtub kaitsjaga, peab kõigepeal ette kujutama endale tema elupaika ning selles lahtist lootosõit, millel kaitsja asub. Kõige lõpuks kujutab ta ette kaitsjat ennast, kelle ta loob kasutades vastavat seemnesilpi ning kujustades kõik tema väiksed ja suured atribuudid. Mõned kaitsjajumalused moodustavad vennaskondi ja õeskondi. Paljudel on ka oma õukond, kelle seas on siseminister (nang blon), välisasjade minister (phyi blon), armee ülemjuhataja (dmag dpon), ohvitserid (las mkhan) ja kullerid (pho nya). Nad on tihtipeale loomad, kellel on ühine nimetus spyan gzigz. On veel erinevad kaaslased – preestrid, relvastatud mehed, mustad naised ja noored tantsijad. Pühenduse saanu jaoks on nad kõik aga usukaitsja emanatsioonid või emanatsiooni emanatsioonid, loodud kaitsja enda poolt, et toime tulla kõigi temale asetatud ülesannetega.
==Ohverdamine riitustel==
Raevukatele jumalustele ohverdamiseks valmistav ohvrikook (gtor ma; sanskriti torma) koosneb lihast ja luudest, verest ja sapist; pealuust valmistatud [[trumm]] ja reieluust [[trompet]]it mängitakse tema lõbustuseks. Samal ajal ohverdatakse rahumeelsele kaitsjale ravimeid, magusat ja maitsvat sööki ning siiditükke. Mõlematele antakse sümboolselt loomi, kellel seljas nad sõidavad, varustust ja riideid. Üks oluline substants rituaalides on [[veri]]. Tihtipeale on see vaid sümboolne – tegelikult on anumad täidetud mingi muu vedelikuga. Inimverest sobib surnud inimese veri, ohtliku haiguse käes kannatava inimese veri ning leeprahaige veri, lese või prostituudi menstruatsiooni veri olevat eriti efektiivsed. Maagilisteks riitusteks kasutatakse ka lahingus surma saanud noore jõulise inimese verd, mis on pühitud mõõgalt. Veel on mainitud verd, mis on võetud surnud hullumeelse ajust, 8
==Dalai-laama seisukoht kaitsjate suhtes==
Dalai-laama rõhutab oma kõnes, et gelugpa traditsioonis on olemas kaitsjaid kolmest sfäärist – Mahākāla, Vaišravana ja Kalarupa. Keskmes on kuuekäeline Mahākāla – Avalokitesvara raevukas vorm, kes kaitseb kõrgema tasandi praktiseerijaid. Vaišravana sobib neile, kes praktiseerivad puhast moraali, kõik kaitsjaid peavad selliste inimeste vastu heatahtlikud olema, kuid just Vaišravana on eriti rahul. Keskmisel tasemel praktiseerijad tegelevadki peamiselt eetilise puhtusega. Madalamal tasemel on peamiselt huvitatud põhjuse ja tagajärje seadusest ja kuna Dharmarāja on kõiksuse ja mittekõiksuse tunnistaja on tema nende kaitsja. Gelugpas peaks praktiseerima vastavalt nendele kolmele sfäärile. Gelugpad ei vaja teist liiki kaitsjaid. Kuni praktiseerija jõuab tasemini, kus ta mõistab kõige mõeldamatuid saladusi, peab ta järgima ettenähtud korda.
Dalai-laama ütleb, et raevukate jumaluste, kohalike kaitsjate ja maajumaluste lepitamine on lubatud, kuid seda tehakse nii, nagu me kohtleksime oma head sõpra. Näiteks kui me palkame töölise ja anname talle süüa ning palume ennast aidata ühel päeval. See ei ole nagu pühendumine õpetajale või varjupaiga andmine. Me lihtsalt palkame ühe tegelase. Sellise suhtumisega on lubatud nende peale loota.
Selle kohta, et varjupaika ei tohi võtta üheski maises jumalas või maises kaitsjas, ei materiaalses ei vaimses – näiteks vanemad, sugulased või rikkus, on võimalik leida märkmeid mitmetes budistlikes tekstides. Varjupaika ei tohi võtta maises jumaluses, kuna nad ei ole valgustunud ja seetõttu võimelised õpetust edasi andma.
[[Kategooria:Vadžrajaana]]
|