Wilhelm Modenast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
8. rida:
1226. aastal lahkus Wilhelm Liivimaalt, jättes enda eest asju ajama [[viitselegaat Johannes]]e. [[1227]]. aastal aga, kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] oli [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa saanud, loovutas viimane [[Põhja-Eesti]] (tulevase Eestimaa hertsogkonna) [[Mõõgavendade ordu]]le, kuna [[taanlased|taanlastel]] polnud sõjalist jõudu viimasele vastu hakata ning nad jäid nõnda Liivimaa valdustest üldse ilma.
Seejärel ([[1228]]–[[1230]] ja ka hiljem) tegutses Wilhelm [[Preisimaa]]l, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. [[1234]]. aastal saabus ta taas Liivimaale, vahetades välja seal [[1231]]. aastast paavsti legaadina tegutsenud [[Balduin Alnast|Alna Balduin]]i. Seekord oli vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone tugevdanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. {{kas|Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt.}} Ent paavst [[Gregorius IX]] hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele sai Mõõgavendade ordu [[Saule lahing]]us [[1236]]. aastal hävitavalt lüüa. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas
{{kas|Wilhelmi juhtimisel alustasid [[Liivi ordu]] ja nende liitlaste väed õigeusu vastu võitlemise ettekäändel [[1240]] edasitungi Baltimaadest ida poole Venemaale. [[Jäälahing]] tõkestas selle.}}
14. rida:
[[Innocentius IV]] määras Wilhelmi [[28. mai]]l [[1244]] [[Sabina]] [[kardinal|kardinalpiiskopiks]]. Ta asus vahendama [[Innocentius IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] tüli, kuid juba järgmisel aastal otsustas ta koos paavstiga [[Itaalia]]st lahkuda ja asus elama [[Lyon]]i, kus ta osales [[Esimene Lyoni kirikukogu|Esimesel Lyoni oikumeenilisel kirikukogul]] ([[1245]]) ja suri samas [[1251]]. aastal ning maeti [[dominiiklased|dominiiklaste]] kirikusse.
Wilhelmi [[ürik]] [[kirik]]<nowiki/>u vabaduste kaitseks on vanim Eestis säilinud dokument. See ürik loeti ette [[1237]]. aasta talvehommikul Tallinna turuplatsil.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Erki Russow]]|URL=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|Pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|Väljaanne=[[Postimees]]|Aeg=20. aprill 2019 10:30|Kasutatud=|Väljaandja=[[Postimees Grupp]]|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest}}</ref>▼
== Viited ==▼
{{viited}}
▲Wilhelmi [[ürik]] [[kirik]]<nowiki/>u vabaduste kaitseks on vanim Eestis säilinud dokument. See ürik loeti ette [[1237]]. aasta talvehommikul Tallinna turuplatsil.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Erki Russow]]|URL=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|Pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|Väljaanne=[[Postimees]]|Aeg=20. aprill 2019 10:30|Kasutatud=|Väljaandja=[[Postimees Grupp]]|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest}}</ref>
==Allikad==
*[[Friedrich Georg von Bunge]] (peatoimetaja): ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''.
34. rida ⟶ 36. rida:
*[http://www.herder-institut.de/?id=259&lang=de&suchstring1=Sabina+Modena&x=0&y=9#jump Herder Institut: Datenbank Kurländische Güterurkunden: Modena Wilhelm Kuramaa mőisadokumentide andmebaasis] ''(saksa keeles)''
▲== Viited ==
[[Kategooria:Itaalia vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]]
| |||