Vana-Pärnu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vana-Pärnu linnus''' oli [[Saare-Lääne piiskop]]i [[residents]], mis asus [[Vana-Pärnu]] linnas, [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] paremal kaldal.

Linnus rajati [[1251]]. aastal, kui [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] otsustas ehitada [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme lähedale oma [[peakirik]]u ja muutis selle asula omale residentsiks. Seda oli ta kuni aastani [[1263]], kui leedulased [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel, selle vallutasid ja maha põletasid.

Linnuse asupaigas [[1965]]. aastal tehtud proovikaevamised olulisi uusi tulemusi ei andnud, kuid kinnitasid varasemaid, nii rootsiaegseid kui ka [[19. sajand]]il tehtud mõõtmisi. Endised linnuse müürid asuvad maapinnast 1,5-15–1,8 meetrit allpool. Toomkiriku lääne ja lõuna müürid on laotud tellistest ja põllukividest. Seinte paksus ulatub 2 kuni 22–2,5 meetrini.

Vana-Pärnu piiskopilinnus 1.jpg|Vaade ida suunastidast piiskopilinnuse asukohale üle Sauga jõe.

Vana-Pärnu piiskopilinnus 2.jpg|Vaade idast piiskopilinnuse asukohale üle Sauga jõe piiskopilinnuse asukohale, märtsismärts 2019 a.

Vana-Pärnu piiskopilinnus 3.jpg|Vaade idast Vana-Pärnu piiskopilinnuse asukohale üle Sauga jõe. Kogede jaoks oli siinseal soodne varjuline sadamakoht.