Dimensioonita suurus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
'''Dimensioonita suurus''' ehk '''ühikuta suurus''' on [[Dimensionaalanalüüs|dimensionalanalüüsis]] [[füüsikaline suurus]], millel puudub [[dimensioon]] ehk [[skalaarne suurus]] '''dimensiooniga üks''' <ref>{{cite web|url=http://www.iso.org/sites/JCGM/VIM/JCGM_200e_FILES/MAIN_JCGM_200e/01_e.html#L_1_8|title='''1.8''' (1.6) '''quantity of dimension one''' dimensionless quantity|work=International vocabulary of metrology Basic and general concepts and associated terms (VIM)|publisher=[[International Organization for Standardization|ISO]]|year=2008}}</ref> millele vastab [[SI|rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis]] (SI) [[mõõtühik]] '''üks''' (või '''1''') <ref>{{Cite web|url=https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf|title=The International System of Units (SI)|last=|first=|date=|website=|publisher=Bureau International des Poids et Mesures}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Mohr|first=Peter J.|last2=Phillips|first2=William D.|title=Dimensionless units in the SI|url=https://www.nist.gov/publications/dimensionless-units-si|journal=Metrologia|language=en|volume=52}}</ref> mida enamasti ei märgita.
 
== Dimensioonita suuruseid ==
5. rida:
 
=== Suhted, proportsioonid ja nurgad ===
Dimensioonituid suuruseid saadakse tihti dimensiooniga [[Suurus|suurustesuurus]]te [[Suhe (matemaatika)|suhetena]], kui dimensioonid välja taanduvad.<ref>http://web.mit.edu/6.055/old/S2008/notes/apr02a.pdf</ref> Näidetena võib tuua [[Tõus (matemaatika)|tõusude]] või ühikteisenduste tegurite arvutamine. Keerukam näide suhte teel saadud dimensioonitust suurusest on [[Moone (mehaanika)|moone]] ehk suhteline deformatsioon.
 
Laialt levinud suhetest saadud dimensioonitud suurused on [[Protsent|protsendid]] % (= 0.01), [[Promill|promillidpromill]]id  ‰ (= 0.001) ja nurki määravad ühikud nagu [[Radiaan|radiaanidradiaan]]id, [[Kraad (geomeetria)|kraadid]] (°= π/180). Statistikas on [[variatsioonikordaja]] [[Standardhälve|standardhälbe]] ja [[Aritmeetiline keskmine|aritmeetilise keskmise]] suhe.
 
=== Keemia ===
 
* [[Elektronegatiivsus]] – iseloomustab [[Aatom|aatomiaatom]]i suhtelist võimet siduda endaga [[Molekul|molekulismolekul]]is või keemilises ühendis [[Elektron|elektroneelektron]]e
*[[Erikaal]] – suhteline [[tihedus]] [[Vesi|vee]] tiheduse suhtes
* [[Moolimurd]] – ühe komponendi suhteline [[ainehulk]] [[Lahus|lahuseslahus]]es
 
=== Füüsika ja inseneriteadus ===
*[[Abbe arv]] – [[Läbipaistvus|läbipaistva]] materjali [[Dispersioon (optika)|dispersiooni]] mõõt mille kõrged väärtused viitavad madalale dispersioonile
*[[Archimedese arv]] – vedeliku [[Tihedus|tihedusetihedus]]e erinevustest põhjustatud vedelike liikumist kirjeldav suurus
*[[Beta (plasma füüsika)]] – plasma rõhu suhe magnetilisse rõhku, mida kasutatakse [[Magnetosfäär|magnetosfäärimagnetosfäär]]i füüsikas ja tuumasünteesi plasma füüsikas
*[[Damköhleri arvud]] (Da) – kasutatakse keemiatehnoloogias sidumaks süsteemi keemilste reaktsioonide ajaskaala (reageerimiskiiruse) ülekandumise kiirusega
*[[Fresneli arv]] – lainearvu ja pikkuse suhe
*[[Froude'i arv]] – kirjeldab avasängivoolu energeetilist seisundit
*[[Kasutegur]] – kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena
*[[Machi arv]] – objekti või voolamise kiiruse keskkonna suhtes suhe keskkonna [[Helikiirus|helikiirusessehelikiirus]]esse
*[[Numbriline apertuur]] (numbriline avasuurus) – kirjeldab nurkade hulka üle mille süsteem võib valgust edastada või vastu võtta
* [[Reynoldsi arv]] – vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) indikeerivnäitav suurus
* [[Richardsoni arv]] – üleslükkejõu ja voolu tekitatud siirde suhe
*[[Sherwoodi arv]] – (ka massi ülekande [[Nusselti arv]]) konvektsiooni teel ülekandunud massi suhe difusiooni teel ülekandunud massi
37. rida:
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Füüsikalised suurused]]
[[Kategooria:Metroloogia]]