Ajateenistus: erinevus redaktsioonide vahel

Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud iga-aastaseltigal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud janing aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.

Paljudes riikides, kus ajateenistusest on loobutud, on valitsusele jäetud õigus see taastada näiteks sõja- või kriisi ajal. Kogemus näitab, et demokraatlikes riikides ei kasutata ajateenistust nii palju kui autokraatlikes riikides, ning et tihedaminitihemini sõdades olevates riikides kasutatakse ajateenistust tihedamini.

[[Pilt:ATR1936-2.JPG|pisi|Eesti sõjaväe ajateenijaid 1936. a]]Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevateleri aegadel 8 ja 24 kuu vahel.

Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste [[Lahinguvalmidus|lahinguvalmiduses]] pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel, ja seetõttumistõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ningja valmidus.

Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (vav.a jaanuari eelkutse).

Kursuse lõpetanud jäävad neile omistatud auastmesse või ülendatakse ühe auastme võrra. Ajateenistuse läbinud arvatakse reservi ning võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Järgmistel aastatel kutsutakse kandidaadid [[Reservõppekogunemine|reservõppekogunemisele]], kus nende juhtimissooritusi hinnatakse. Positiivse hinnangu saanutele taotleb struktuuriüksus ohvitseri esimese auastme -– [[lipnik]].

<br />Lilla -– väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele)

[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] oli ajateenistus nelja sõja ajal: [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] (1862-18651862–1865), [[Esimeneesimene maailmasõda]] (1917-19181917–1918), [[Teineteine maailmasõda]] ja [[Külmkülm sõda]] ([[Korea sõda|Korea sõja]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] päevil) (1940-19731940–1973).

16. septembril 1940 Kongressikongressi poolt vastu võetud (''Selective Training and Service Act of 1940'') seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21-3521–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel Teisseteise maailmasõtta laiendati seda 18.-45–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud ''Selective Service Act of 1948'' alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19-2619–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.

27. jaanuaril 1973 lõpetati kaitseminister Melvin R. Lairdi otsusel ajateenistus ning mindi üle tänaseni kehtivale süsteemile -– kõik 18-2518–25-aastased mehed on kohustatud end registreerima. Lisaks peavad seda tegema ka rohelise kaardi omanikud, pagulased, varjupaigataotlejad ja illegaalsed immigrandid.

== Välislingid Viited==