Laava: erinevus redaktsioonide vahel

[[Vulkaan]]i plahvatuslikkuse määravad peamiselt ära selles sisalduvad gaasimullid, mille esinemine ja käitumine omakorda sõltub magma koostisest. Kui magma sisaldab suhteliselt vähe [[räni]] ehk on [[Aluseline kivim|aluseline]], siis moodustub peamiselt laava. Kui aga magma sisaldab rohkelt räni, siis moodustuvad tefra, [[Püroklastiline kivim|püroklastilised kivimid]], [[pimss]], [[rüoliit]] jne. Põhjus on selles, et ränirikas magma on [[Viskoossus|viskoossem]] ning takistab gaaside väljapääsu magmast. Magmast eralduvad gaasid põhjustavad omakorda plahvatuslike vulkaanipursete tekke ning sellest tuleneva magma fragmenteerumise ningja [[Vesiikul (geoloogia)|vesikulariseerumise]]. Väiksema viskoossusega aluselise basaltse magma korral pääsevad gaasid hõlpsamini magmast välja ning tulemuseks on vedela voolava laavavoolu tekkimine. Magma viskoossust mõjutavad peale ränisisalduse ka [[temperatuur]] (mida kõrgem, seda vedelam), vedela komponendi osatähtsus ([[kristall]]id laavas halvendavad tema voolavust) ningja lenduvate ühendite ([[vesi]], [[süsinikdioksiid]]) sisaldus. Lenduvad ühendid vähendavad laava [[Magma polümeriseeritus|polümeriseeritust]] ning teevad ta vedelamaks, kuid seda niikaua, kuni nad püsivad laavas. Eraldi gaasilise [[faas (füüsikaline keemia)|faas]]ina nad suurendavad laava viskoossust ning takistavad seega voolavust.

==Tekke- ningja voolamiskiirus==

Tekkiva laava kogus sõltub [[VEI-indeks|vulkaanipurske võimsusest]], kestusest ningja laava koostisest. Võimsaimad laavavoolud, mille teket inimene on kirjeldanud, on seotud [[1783]]. aasta [[Laki vulkaan]]i purskega [[Island]]il. Laki on [[lõhevulkaan]] ning tookord avatud lõhe pikkusekspikkus oli 25 km ja väljapaiskunudvälja laava kogusekspaiskus ligikaudu 12 km³ laavat.

Laavavoolu omadused määrab ära peamiselt tema viskoossus. Basaltse koostisega laavavoolud on piisavalt vedelad, et voolata kaugele eemale vulkaanilõõrist ning moodustada õhukesi laavakatteid. Happelisema koostisega viskoosne laava kipub aga moodustama pigem [[Laavakuppel|laavakupleid]] kui laavavoole. Laavavoolu korral on nad paksud ningja suhteliselt lühikesed.

Peamiselt basaltse laava korral võivad esineda [[laavatunnel]]id, mis kujutavad endast torusid, kus laavavoolu jahtunud pinna all liikus vedel laava. Kui laavat enam ei lisandu, siis võibki laavatunnel osaliselt tühjaks jääda. Selliseid tunneleid esineb näiteks Hawaii saarel. Ka pahoehoe pinna all võib olla tühemikke, mis võivad tardunud laavavoolul kõndija jala all murduda ningja kokku vajuda.

Laavavoolu jahtudes võivad tekkida tulpjad eraldised, mida tuntakse [[Sammasbasalt|sammasbasaldina]]. Tuntud näiteks on ''[[Giant's Causeway]]'' [[Põhja-Iirimaa]]l, kuid sarnaseid näiteid on paljudes teisteski kohtades. Tegemist on jahtumise tõttu kokkutõmmanudkokku ningtõmmanud ja pragunenud laavaga.

Maa geoloogilises ajaloos on esinenud episoode, kus teatud piirkonnas on maapinnale voolanud tohutud kogused peamiselt basaltset laavat, mille käigus on moodustunud [[Suur magmaprovints|suured magmaprovintsid]]. Sellised laavavoolud moodustavad hiiglaslike mõõtmetega [[basaltplatoo]]sid, mida nimetatakse ka trapikateteks. Selliste basaltplatoode mahud ületavad tihti 100 000&nbsp;km³ (võrdluseks Laki vulkaanipurske käigus jõudis maapinnani "kõigest" 12,5&nbsp;km³ laavat)<ref>Rast, Horst. (1988). Vulkaanid ja vulkanism. Tõlge saksa keelest: Alfred Reier. Valgus. Lk 55.</ref>. Tuntuim selline platoo on [[Dekkani basaltplatoo]], mille kogumaht on umbes miljon kuupkilomeetrit. Platoo moodustus [[Geoloogiline aeg|geoloogilises ajas]] võrdlemisi lühikese aja, mõne miljoni aasta jooksul. Selliste platoode teke pidi kindlasti tugevalt mõjutama Maa atmosfääri koostist ningja [[kliima]]t ning basaltplatoode moodustumist ongi hakatud seostama massiliste [[Väljasuremine|väljasuremissündmustega]] Maa ajaloos, sest nad kipuvad olema samaaegsed.