[[Pilt:Shanghaid03.jpg|thumb|Autosid täis tänav [[Shanghai]]s]]
'''Tänav''' on [[linn]]as või muul [[tiheasustusala]]l paiknev [[sõiduk]]ite ja/või [[jalakäija]]te [[liiklus|liiklemiseks]] mõeldud infrastruktuuri rajatis. Keskajast alates on eristatud tänavat ning [[tee]]d selleja alusel, et tänav on reeglina sillutatud ning tee mitte. Tänavavõrgu võib jagada peatänavateks ningja kõrvaltänavateks, ent kogu [[tänavavõrk]] on reeglina [[avalik ruum]], st seda on õigus kasutada igal inimesel.
==[[Vana-Rooma]]==
Vana-Rooma linnades oli alati kaks peatänavat – [[Cardo]] (põhja-lõuna telg) ja [[Decumanus]] (ida-lääne telg), mis ristusid linna südames. Selle ristumiskoha ümbrusesseümbrusse ehitati linna kõige olulisemad avalikud hooned ning kuhusinna kerkis ka [[foorum]], turuplats, mis asus iga Rooma impeeriumi linna keskmes.
==Keskaeg==
10. rida:
==Renessanss==
[[Renessanss|Renessans]]iajal hakati linnade südamete väljanägemisele rohkem tähelepanu pöörama ning hakati tegelema väljakute ningja tänavaruumi kujundamisega. Sellegipoolest jäid tänavad kitsasteks, ebamugavateks ningja ohtlikeks. ning olgugiOlgugi et [[Prantsusmaa]] ja [[Inglismaa]] pealinnades anti juba 17. sajandil välja korraldusi, et peatänavate ääres elavad inimesed peavad öötundideks oma aknale põleva küünla paigutama, et möödujad teed näeksid, jäid tänavad öötundideks kottpimedaks ningja ohtlikuks. Selliste esindustänavateniesindustänavate nagu [[Regent Street]] Londonis, [[rue de Rivoli]] Pariisis, [[Ringstrasse]] Viinis jt säärastesarnaste loomiseni jõuti aga alles 19. sajandil. Siis hakati tõsisemalt mõtlema jalakäijate ningja liiklusvahendite üksteisest eraldamise peale, sanitaarsuse ja tänavaplaani ühtsemaksmuutmiseühtsemaks muutmise peale (majade kõrgus sõltub tänava laiusest), esimesed suurlinnad said endale kanalisatsioonivõrgu ning tänavavalgustus jõudis selleni, et tänavaile paigutati laternad (1807 valgustati gaasilaternatega [[Pall Mall]] Londonis).
