Bernhard Caspar von Stackelberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: tekstilink teise vikisse
PResümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
5. rida:
Talle kuulusid Adavere, [[Imavere mõis|Imavere]], [[Hermani mõis|Hermani]] ja [[Võrevere mõis]].<ref name="Estland"/>
 
25. märtsmärtsil 1816 autasustati teda [[1812. aasta isamaasõja mälestusmedal]]i ([[:ru:Медаль «В память Отечественной войны 1812 года»]]) pronksmedaliga [[Püha Vladimiri orden|Vladimiri-lindi]] küljes. Pronksmedalit annetatianti Venemaa keisririigi aadliperekondade vanimatele liikmetele ja selle saaja ei pidanud ilmtingimata [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõjas]] osalema.<ref name="EAA"/>
 
StackelbergiMõisate kutsutitalupojad omakutsusid mõisate talupoegade pooltStackelbergi '''Vanaks Mustaks'''.<ref>"Imavere Sõnumid" veebruar 2005</ref>
 
Ta suri 1845. aasta 6. mai pärastlõunal 1845 rinnapõletikku ning maeti 23. mai pärastlõunal.
 
==Perekond==
17. rida:
*[[Otto Karl Hermann von Stackelberg]] (1800–1873), Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik.
 
Bernhard Caspar von Stackelberg abiellus teistkordselt [[1802]]. aastal abiellus Bernhard Caspar von Stackelberg [[Tallinn]]as [[Helene Charlotte von Baranoff]]iga (1771–1807), kes oli [[Väätsa mõis]]niku [[Peter von Baranoff]]i (surnud 1807) ja Johanna Juliane von Hastferi tütar. Abielust sündis neli last:<ref name="Estland"/>
*[[Johanna Henriette von Stackelberg]] (1803–1868), abiellus 1843 [[Friedrich von Hoyningen-Huene]]ga;
*[[Charlotte Juliane von Stackelberg]] (1804–1880), abiellus 1821 [[Woldemar Karl Friedrich von Ditmar]]iga;