Redaktsioon: 22. august 2015, kell 13:07 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Ginea > Guinea ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. juuli 2019, kell 15:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: Sonnerat tegi mitu reisi [[Kagu-Aasia]]sse, külastades [[1769]]–[[1772]] [[Filipiinid\|Filipiine]] ja [[Maluku saared\|Maluku saari]] ning [[1774]]–[[1781]] [[India]]t ja [[Hiina]]t. Ta kirjutas neist reisidest raamatud "Reis Uus-Guineasse" ([[1776]]) ning "Reis Ida-Indiasse ja Hiinasse, mis toimus 1774–1781" ([[1782]]). Sonnerat kirjeldas ~~esmakordselt~~esimesena mitmeid looma- ja taimeliike ([[aie]], [[indri]], [[hiina litšipuu]]). Ta andis indrile ka ~~nime~~nimetuse: kui teejuht hüüdis talle: "Indri!" ([[malagassi keel]]es ~~"Vaata~~'vaata!"'), pani Sonnerat selle loomale nimeks (indri malagassikeelne nimi on ''babakoto''). Sonnerat andis [[kuukabarra]]le [[ladina keel\|ladinakeelse]] nime ''Dacelo novaeguineae'' ja ühele [[pingviin]]ile ladinakeelse nime ''[[Pygoscelis papua]]'', kuigi kumbki neist [[Uus-Guinea]]s ehk Paapuas ei ela. Tema kirjeldatud [[liik (bioloogia)\|liikide]] juures kasutatakse lühendit '''Sonn.''' Sonnerati nimi on antud [[hall-džunglikana]]le (''Gallus sonneratii''). [[Kukesabalised\|Kukesabaliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonnas]] nimetati tema auks [[perekond (bioloogia)\|perekond]] ''[[Sonneratia]]''. Sonnerat kritiseeris oma oma kaasaegsete hulgas levinud [[rassism]]i ja [[europotsentrism]]i. Teda vaimustas [[india kultuur]] ja ühes oma ~~raamatutes~~raamatus kirjutas ta: "Vana-India andis maailmale [[religioon]]id ja [[filosoofia]]d: [[Vana-Egiptus]] ja [[Vana-Kreeka]] võlgnevad oma tarkuse Indiale ning on teada, et [[Pythagoras]] käis Indias [[braahmanid\|braahmanite]] juures õppimas, sest nemad olid kõige valgustatumad inimesed." {{DEFAULTSORT:Sonnerat, Pierre}}

Pierre Sonnerat: erinevus redaktsioonide vahel