Apple DOS: erinevus redaktsioonide vahel

'''Apple DOS 3.1''' tuli välja 1978. aasta juunis. See oli esimene disketipõhine operatsioonisüsteem, mis oli Apple´'i arvutile tehtud. Hiljem lisandusid sellele ka versioonid, kus oli vigu parandatud. Kui seda esimest korda tutvustati, oli tal kaasas väga vähe dokumentatsiooni. Kuna disketiseadmete nõudlus oli nii suur, tegid Apple'i insenerid palju tööd, et nõudlust rahuldada ja seetõttu polnud neil aega korralikku kasutusjuhendit teha ja sellepärast said nad palju kaebusi.<ref name="apple2history.org" />

'''Apple DOS 3.3''' tuli välja 1980. See parandas mitmeid funktsioone, mis olid olemas versioonil 3.2 ja samuti kaasnesid sellega suured salvestusruumi tõusud. Originaalis olid disketid disainitud nii, et nad suudaksid lugeda ja kirjutada 35 rada 13 sektoril. Iga sektor oli 256 baiti ja disketi suurus oli 113,75 kB ja kuna iga disketi kolmel esimesel rajal oli [[DOS]] ja kataloog võttis enda alla lisaks veel ühe raja, oli kasutajale vaba kõigest 100,75 kB salvestusruumi. Steve Wozniak aga leidis viisi, kuidas Apple'i diskettide mahtu suurendada. Ta muutis natuke kodeerimismeetodit, mida kasutati ja tulemuseks oli 16 võimalikku sektorit disketi kohta. See tähendas, et diskettide suurus oli nüüd 140 kB (124 kB, kui 4 rada DOS-i ja kataloogi jaoks maha arvata). Märkimisväärne asi selle uuenduse juures oli, et disketiseadet ei pidanud muutma, muutma pidi ainult ROM programmi [[Disk II]] kontrolleri kaardil. Versioon 3.3-ga oli kaasas ka kõvasti suurem kasutajajuhendkasutusjuhend.<ref name="8MZPl" />

*'''I –''': Integer BASIC programmid (salvestatud kompaktses vormingus, ei olnud tavaline tekst)

*'''A –''': [[Applesoft BASIC]] programmid (samuti salvestatud kompaktses vormingus)

*'''B –''': Binaarfailidbinaarfailid (kas käivitatavad masinkeele programmid või andmefailid)

*'''T –''': [[ASCII]] tekstifailid (või tavalised tekstifailid)

Lisaks oli veel 4 tüüpi faile: '''"R"''', '''"S"''' ja veel lisanduvad '''"A"''' ja '''"B"''', millest ükski polnud täielikult toetatud. DOS tundis neid ära ainult kataloogi loeteluna ja otsest viisi nende muutmiseks polnud. "R" tüüp leidis natuke kasutust mõne liigutatava binaarfaili jaoks. Mõni programm toetas "S" tüüpi andmefailina.

Apple DOS pidi aga arvestama, et Apple II arvutitel võis olla mälu 16 kB kuni 4816–48 kB. See tähendas, et DOS laadis ennast kõige kõrgemas võimalikus punktis, et alumised mälukohad oleksid vabad BASIC-u programmidele ja graafikale. Arvutites, kus oli mälu rohkem kui 48 kB, võttis DOS enda alla ala $9600 kuni $BFFF (kolm failipuhvrit + 10 kB tarkvara), aga suutis samuti laadida madalamas mälualas, kui vähem mälu oli saadaval.

Steve Wozniak, kes töötas varem [[ATARI]]-ga "Breakouti" kallal, seadis endale eesmärgiks, et Apple II arvuti suudab selle mängu järgi teha kasutades ainult BASIC-ut. See tegi Apple II-st ühe esimesi arvuteid, mis kasutas värvigraafikat, kui nad said valmis programmigaprogrammi "Little Brick Out"<ref name="cc7nc" />. Peab veel märkima, et Wozniakil polnud tööriistu 6502 protsessori jaoks ja seepärast kirjutas ta koodi paberile ja hiljem sisestas selle käsitsi 4096 tükina arvutisse.

Paljudel inimestel polnud siiski vaja uuendusi, mida ProDOS pakkus, ja Apple DOS või mõni tema kloon oli kasutuses veel pärast 1983. aastat. Apple keelas DOS 3.3 jagamise aastaid tagasi ära, kuid vaid firmal Syndicomm on olemas litsents, et DOS 3.3 müüa.