Redaktsioon: 19. mai 2019, kell 12:59 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust →‎Ravi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. juuli 2019, kell 18:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
11. rida: Sjögreni sündroomi etioloogia on ebaselge. Kuna riskirühma kuuluvad peamiselt naised vanuses 40–60 aastat, siis arvatakse, et sündroomi väljakujunemises mängib rolli ka naissuguhormoon [[östrogeen]], mis avaldab toimet ka [[humoraalne immuunsus\|humoraalsele immuunsusele]]. Lisaks sellele on olulisel kohal geneetiline ~~eelsoodumus~~soodumus. Haigus võib vallanduda ka viiruste tõttu. SS-i patogeneesi seostatakse enim tsütomegaloviiruse, Epsteini-Barri viiruse, inimese herpesviirus 6 ja 8-ga, ''b herpes simplex-''<nowiki/>'i viiruse, inimese [[parvoviirus B19]]-e, [[HI-viirus]]ega jt. Sündroomi korral on sagedaseimateks ilminguteks näärmeparenhüümi degeneratsioon, lümfotsütaarsed infiltraadid eksokriinsete näärmete [[Kude\|koes]], atroofia, lipomatoos ja skleroos. Arvatakse, et SS-i patogeneesis on oluline osakaal [[B-lümfotsüüt]]ide hüperreaktiivsusel<ref name="Reumatoloogia" /> ja [[T-lümfotsüüt]]ide ''homing''<nowiki/>'ul, aktivatsioonil (aktivaatoriteks [[Peamine koesobivuskompleks\|MHC]] klass I ja II valgud) ja paljunemisel. ==Kliiniline pilt== 39. rida: ===Eristusdiagnoos=== SS-i tuleb eristada süljenäärmete turse korral süljenäärmete [[kasvaja]]st. Sülje- ja pisaranäärmete suurenemise korral [[leukeemia]]st, [[lümfoom]]ist, [[sarkoidoos]]ist, [[amüloidoos]]ist ja [[viirusinfektsioon]]idest ([[mumps]], [[gripp]], [[HI-viirus]] jtjm).<ref name="Reumatoloogia" /> ==Laboratoorsed uuringud== 52. rida: Sündroomi ravi seni veel ei tunta. Silmade kuivuse ~~sümtomite~~sümptomite leevendamiseks manustatakse lubrikante ehk [[Kunstpisarad\|kunstpisaraid]]. Tuleks vältida ravimite, mis vähendavad lakrimatsiooni ja salivatsiooni, näiteks [[diureetikum]]ide, [[antidepressant]]ide jtjm kasutamist.<ref name="Reumatoloogia" /> Sündroomi kerge kulu puhul kasutatakse [[hüdroksüklorokiin]]i, mida manustatakse 200–400 mg päevas<ref name="Reumatoloogia" /> ning [[Kortikosteroidid\|kortikosteroide]] annusega 0,5–1,0 mg päevas. 62. rida: ==Ajaloolist== SS-i esmakirjeldajaks peetakse vabahärra [[Johann von Mikulicz-Radecki]]~~<nowiki/>~~t (1892). Osad uurijad aga ei pea tema kirjeldatud sündroomi piisavalt täpseks, mistõttu omistatakse sündroomi esmakirjeldus [[Roots]]i [[oftalmoloog]]ile [[Henrick Sjögren]]'ile (1899–1987), kes kirjeldas [[1933]]. aastal ''[[keratoconjunctivitis sicca]]'' seost kuiva suu ja [[reumatoidartriit\|reumatoidartriidiga]]. == Viited ==

Sjögreni sündroom: erinevus redaktsioonide vahel