Läsna-Valgejõe lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
||
1. rida:
{{vikindada}}
[[Fail:Fritz Wachtmeister (1646-1723), Baron and Major General (Martin Mijtens d.ä.) - Nationalmuseum - 39892.tif|pisi|Valgejõel vangi langenud Eestimaa aadlilipu ülem ooberst Fritz Wachtmeister (u
'''Läsna-Valgejõe lahing''' oli tõrjelahing [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]]s, mis peeti 16. juunil 1704 Vene ja Rootsi vägede vahel [[Läsna]] ja [[Valgejõe]] piirkonnas.
1704.
Kirjades märtsist ja aprillist 1704 tegi Schlippenbach Rootsi kuningas [[Karl XII]]-le ettepaneku tungida oma väliväega ja Riia garnisoni väeosadega Poola Liivimaale, mida tegelikult juba kontrollis [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i Rootsi Kuramaa korpus. Ühtlasi tõotas Schlippenbach suurendada oma korpus 10 000 meheliseks. Saanud 20. mail teada Narva komandant [[Henning Rudolf Horn]]ilt vene plaanidest alustada Narva piiramisega kui ka sellest, et tegelikult oli Schlippenbachi väliväes üksnes 3500 meest
Nüüd oli Schlippenbach sunnitud alustama operatsiooni Narva blokaadist vabastamiseks ja ühtlasi võimalike Vene rüüsteretkede tõrjumiseks Narva suunalt
Schlippenbachi vastu saatis Peeter I kogu oma Narva all asunud ratsaväe, kokku 5000 tragunit ja lisaks hobustele ning vankritele pandud Butõrski jalaväepolgu, 500 meest Ingeri jalaväepolgust ja 60 grenaderi Semjonovski ja Preobrazenski polkudest, kõik kokku 6000 meest, keda juhtis polkovnik [http://www.battle.poltava.ua/english/renne.htm Karl (Carl) Ewald von Rönne].
Schlippenbach oli oma ratsaväeosadega jõudnud 15. juuniks Vohjnasse ja Läsna piirkonda. Eelpostid paigutati Arbaverre ja Loobule. 16. juuni varahommikul ründas Rönne Schlippenbachi eelposte, mis tõrjuti tagasi. Kroonik [[Christian Kelch]]i teatel jäi Schlippenbachil jalavägi lahingusse nõudmata ning maakaitseväelased jooksid Valgejõe kindlustatud postilt minema. Rootsi jalaväeosad suundusid tagasi 15 km kaugusel Kolga lahel asunud laevadele ja taandusid tagasi Tallinnasse. Valgejõe positsioonil hargnes samal ajal lahing 6000 venelase ja 1400 rootslase vahel. Suutmata suures ülekaalus olevat vaenlast tõrjuda, rebisid Schlippenbachi ratsaväelased end vastasest lahti. Lahingu käigus langes vangi Eestimaa aadlilipu ülem ooberst [https://gw.geneanet.org/cvpolier?lang=en&n=wachtmeister+af+bjorko&oc=0&p=fritz Fritz Wachtmeister], 2 kaptenit, 7 allohvitseri ja umbes 50 ratsaväelast. Lisaks olevat saadud saagiks ka 2 kahurit.Tänu Rootsi ohvitseride oskuslikule tõrjetegevusele õnnestus Rönne ülekaaluka korpuse rünnakuhoog pidurdada, mis andis Rootsi ratsaväelastele võimaluse taanduda Tallinna alla. Rootsi poolel oli langenuid 60 meest, neist Eestimaa aadlilipus vaid 12 meest. Vene poolel langes 100 meest ja üks mees võeti rootslaste poolt vangi. Polkovnik Rönne pöörus pärast võitu tagasi laagrisse Narva all. Jätkus Narva piiramine Vene vägede poolt ja linn vallutati 9. augustil 1704
Lahingu kaotuses etendas Rootsi poolel otsustavat osa Schlippenbachi tegutsemine, kes üritas pärast
Polkovnik
Vene poolel langenud maeti ilmselt Valgejõe külas asuvale kingule, mis kannab tänapäevani Venemäe nime.
|