Redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 14:37 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. juuli 2019, kell 17:33 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 576 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: Maailma suurim korallrahu – [[Suur Vallrahu]] – asub [[Austraalia manner\|Austraalia]] kirde- ja idaranniku lähedal madalas vees. Selle pindala on 349 000 km²<ref name="vallrahu">IUCN/UNEP. (1988). ''Coral Reefs of the World''. IUCN, Gland, Šveits</ref>. Korallrahude ümbruse [[ökosüsteem]] on erakordselt [[liik (bioloogia)\|liigirikas]]. Korallrahude veealune elustik on värvikirev. Leidub väga erinevaid elusolendeid, näiteks [[vetikad\|vetikaid]], [[meriliilia]]id, [[ussid\|usse]], [[limused\|limuseid]], [[käsnad\|~~käsnu~~käsni]], [[okasnahksed\|okasnahkseid]], [[vähilised\|vähilisi]], kirjusid [[kala\|kalu]], [[mureen]]e ja [[hai]]sid. Korallrahud on ka [[pelagos\|pelaagiliste]] kalade lastetuba. [[Korallsaar]] tekib veetaseme pikaajaliste muutuste tagajärjel. Et korallrahu võib kasvada kuni veepinnani, moodustub pärast hilisemat veetaseme langust või maapinna tõusu saar või saarte rühm, sageli [[atoll]]ina. Veest välja ulatuv osa kattub [[muld\|mulla]] tekkides [[taimestik]]uga. Ajapikku kattuvad [[korallsaar]]ed maismaataimestikuga. 20. rida: === Troopilised korallrahud === [[Pilt:20 Grad Isotherme.png\|pisi\|Piirkonnad, kus veetemperatuur on püsivalt üle 20 °C]] Riffe moodustavad korallid troopilistest korallrahudest saavad elada ainult juhul, kui veetemperatuur on väga harva alla 20 °C. Sellepärast moodustuvad troopilised korallrahud ainult piirkonnas, mis jääb põhjalaiuse 30° ja lõunalaiuse 30° vahel. == Vaata ka ==

Korallrahu: erinevus redaktsioonide vahel