Mõisa alad kuulusid varem [[Saksa Ordu]]le. Juba XV sjandi lõpul kuulus Vīķi [[Orgies]]i vasallisuguvõsale. Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] kinnitas [[1531]]. aastal mõisa kuuluvust Reinhold Orgiesile (suri enne 1535), [[1542]]. aastal oli selle omanikuks tema poeg Bertram Orgies (suri u 1542). Viimase tütar naitus Tartu piiskopkonna kantsleri Georg Holdschueriga[[Holdschuer]]iga, kelle poja Bertram Holdschueri (suri pärast 1598) valdusõigust kinnitas [[1596]]. aastal [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III]]. Mõis ei jäänud siiski tema valdusse kauaks. [[1630]]. aastal oli selle valdjaks Orgiesi suguvõsast pärit Hedwig von [[Wessel]]. [[1637]]. aastal oli mõisnikuks Jürgen von Wessel. Järgnevalt langes mõis riigile ja [[Rootsi kuningas]] [[Karl XI]] doneeris selle [[1677]]. aastal erinevate võlgade katteks postidirektor [[Statius SteinileStein]]ile. 1680. aastatel mõis [[Mõisate reduktsioon|reduktseeriti]] ja see oli kuni [[1736]]. aastani [[riigimõis]].<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 132.</ref>
