Proosula: erinevus redaktsioonide vahel

'''Proosula''' ([[ladina keel]]es ''prosula'', [[deminutiiv]] sõnast ''prosa'' 'tekst') on [[keskaja muusika]]s kasutatud [[Troop (muusika)|troobitüüp]], mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst. Näide sellest on uue teksti loomine [[melism]]i [[meloodia]]le [[gregooriuse laul]]us<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVeelkusutinsttoim201712.2.6.2.4 E. Jõks. Proosast värsini ja tagasi – pühalaulu apoloogia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised = Publications of the EELC Institute of Theology, nr. 26, detsember 2017]</ref>.

Proosula loodi sageli rangelt [[süllaabiline stiil|süllaabilises stiilis]], nii et igale [[Noot (muusika)|noodile]] melismis vastas üks [[silp]]. Reeglina jälgis troobi looja hoolikalt gregooriuse meloodia joonist, fraseerimist ja artikulatsiooni, et ''prosula'' teksti fraasid sobiks meloodiafraasidega ja rõhulised silbid langeks sobivatele nootidele. Sõnade algused ja lõpud tekstis langevad sageli kokku melismi neumade algus- ja lõpunootidega<ref name="oxfordmusiconline.com">https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000022438</ref>.

Proosulaid on loodud nii [[missa]] kui ''[[officium]]''<nowiki>'</nowiki>i laulude jaoks ja missa puhul nii [[ordinaarium]]i kui [[proprium]]i osades. Kõige tuntumad proosulad on [[Kyrie]]-troobid, näiteks [[Tuotilo]]le omistatud "Kyrie, fons bonitatis..."<ref>http://www.eestikirik.ee/laulu-lugu-oh-halasta-oh-halasta/</ref>. Kuid 10. ja 11. sajandi käsikirjades tuleb Kyrie-troopidest märksa arvukamalt ette [[ofertoorium]]i ''versus''<nowiki>'</nowiki>te, eriti aga [[alleluia]]'de melismidele kirjutatud proosulaid.<ref>https://www. name="oxfordmusiconline.com"/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000022438</ref>