Priit Pärn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Võtsin "osalise kirjaniku" artikli algusest välja.
PResümee puudub
2. rida:
 
[[Pilt:Priit Pärn 4683 C.JPG|pisi|Priit Pärn (2004)]]
'''Priit Pärn''' (sündinud [[26. august]]il [[1946]] [[Tallinn]]as) on eesti [[animafilm]]i[[režissöör|filmirežissöör]], [[karikaturist]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]], kelle filmid on olnud rahvusvaheliselt edukad paljudel [[filmifestival]]idel. Teda peetakse üheks tähtsamaks [[autor]]iks tänapäeva animatsioonikunstis.{{lisa viide}}
 
Priit Pärna stiilile on omane mäng ruumi ja kujunditega ning eriline joonekäsitlus. Tema filmid räägivad ühiskonnast, ajaloost, kultuurist, ka tema omaenda eluloost läbi iseloomuliku huumoriprisma. Pärna [[huumor]] on keerukas, mitmeplaaniline ja absurdimaiguline.
 
== Elulugu ==
[[Pilt:Olga ja Priit Pärn 2007.jpg|pisi|Olga ja Priit Pärn (2007)]]
Isa oli raudteelane ja ema koduperenaine. Lapsepõlv möödus [[Tapa]]<nowiki/>l. Esimene karikatuur ilmus 1964. aastaaastal [[Spordileht|Spordilehes]].<ref>{{Netiviide|Autor=Agne Nelk|URL=http://kultuur.err.ee/313900/priit-parn-ma-ei-ole-see-kes-teeb-uhte-filmi-kumme-aastat|Pealkiri=Priit Pärn: ma ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat|Väljaanne=Teater. Muusika. Kino.|Aeg=27.09.2016|Kasutatud=}}</ref>
 
Priit Pärn on hariduselt [[bioloog]]. Tema karjäär filmimehena algas [[1974]]. aastal, kui [[Rein Raamat]] pakkus talle võimalust kujundada tegelased [[joonisfilm]]ile "[[Kilplased (joonisfilm)|Kilplased]]". Aastal 1977 ilmus tema poolttal sama pealkirjaga raamat. Aastal [[1976]] asus ta tööle [[Tallinnfilm]]i stuudiosse [[Tallinnfilmi Stuudio Joonisfilm]], kus juba [[1977]]. aastal valmis tema esimene autorifilm "Kas maakera on ümmargune?". Aastal 1980 valmis tema poolt raamat "[[Tagurpidi (raamat)|Tagurpidi]]" ja aastal 1983 "[[Naljapildiaabits]]".
 
Aastal [[1976]] asus ta tööle [[Tallinnfilm]]i [[Tallinnfilmi Stuudio Joonisfilm|joonisfilmistuudiosse]], kus juba [[1977]]. aastal valmis tema esimene autorifilm "Kas maakera on ümmargune?". Aastal 1980 valmis tal raamat "[[Tagurpidi (raamat)|Tagurpidi]]" ja aastal 1983 "[[Naljapildiaabits]]".
1987. aastal toimunud [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal ilmus kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]] Pärna tänini tuntuim karikatuur, "[[Sitta kah!]]", mis kujutas hobuvankrilt põllule sõnnikut loopivat vatijopes meest, kelle vigla otsast lendab Eesti kujuline sõnnikukamakas. Karikatuur tekitas skandaali, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvalitsuse suhtumist Eesti keskkonda ja elanike avalikku arvamusse, nii et varem kehtinud eel[[tsensuur]]i tingimustes poleks see saanudki ilmuda. Seda on nimetatud Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks.
 
1987. aastal toimunud [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] ajal ilmus kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]] Pärna tänini tuntuim karikatuur, "[[Sitta kah!]]", mis kujutas hobuvankrilt põllule sõnnikut loopivat vatijopes meest, kelle vigla otsast lendab Eesti kaardi kujuline sõnnikukamakas. Karikatuur tekitas skandaali, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvalitsuse suhtumist Eesti keskkonda ja elanike avalikku arvamusse, nii et varem kehtinud eel[[tsensuur]]i tingimustes poleks see saanudki ilmuda. Seda on nimetatud Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks.
Alates [[1994]]. aastast õpetab Priit Pärn animatsiooni [[Turu]] Kunstiakadeemias [[Soome]]s. [[2006]]. aasta sügisest alustas tegevust animatsiooni osakond [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, mida asus juhtima samuti Priit Pärn.
 
Alates [[1994]]. aastast õpetab Priit Pärn animatsiooni [[Turu]] Kunstiakadeemias [[Soome]]s. [[2006]]. aasta sügisest alustas tegevust animatsiooni osakond [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, mida asus juhtima samuti Priit Pärn.
 
[[2007]]. aasta mais ilmus filmikassett "Must lagi", mis koosnes seitsmest kaheminutilisest animeeritud luuletusest, millest igaühel oli erinev režissöör ja iga režissöör oli valinud erineva luuletaja teose. Üks neist režissööridest oli Pärn, kes oli animeerinud [[Jüri Üdi]] luuletuse.<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2008]], lk. 344</ref>
163. rida ⟶ 165. rida:
[[2009]]. aasta juunis pälvis Priit ja [[Olga Pärn]]a joonisfilm "[[Elu ilma Gabriella Ferrita]]" [[Zagreb]]i animafilmide festivalil žürii eripreemia. See film arvati ka maailma suurima ja tähtsaima animafilmide festivali, mis toimub Annecys, lühifilmide võistlusprogrammi.<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2010]], lk. 369–370</ref>
 
[[2011]]. aastal seoses ASIFA 50. sünnipäevaaastapäevaga tähistamisegavälja väljakuulutatudkuulutatud konkursil valiti 852 esitatud filmi hulgast välja viimase 50 aasta märkimisväärseimad joonisfilmid. Priit Pärna joonisfilm "Eine murul" oli 11. kohal ja "Hotell E" 36. kohal.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/593239 Priit Pärna joonisfilmid valiti viimase 50 aasta parimate hulka], Eesti Päevaleht, 23. veebruar 2011</ref>
 
2019. aastal anti Priit Pärnale [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] – elutööpreemia.<ref>{{netiviide | URL=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-1 | Pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 01.02.2019 | Koht = | Väljaandja = [[Kultuurkapital]] | Kasutatud = 01.02.2019 | tsitaat= Audiovisuaalse kunsti valdkond. Priit Pärn – aastakümnete pikkuse ja rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud loomingu ja õppetöö eest animatsioonivaldkonnas }}</ref>
 
==Vaata ka==