2015. aasta Riigikogu valimised: erinevus redaktsioonide vahel

'''2015. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIII Riigikogu]] korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.<ref>[https://www.valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht]</ref> Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="rk2015.vvk.ee">http://rk2015.vvk.ee/participation.html</ref>

Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed.html</ref> Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel <ref>http:// name="rk2015.vvk.ee"/participation.html</ref>. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest.

====[[Eesti Reformierakond]]====

[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnal]] oli detsembris 2014 [[Riigikogu|Riigikogus]]s 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonnaga liitunud 2 fraktsioonitut Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks tõusis kevadel 2014 pärast [[Andrus Ansip|Andrus Ansipi]]i tagasi astumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige [[Taavi Rõivas]] <ref>[http://www.postimees.ee/2752736/taavi-roivas-sai-reformierakonna-esimeheks Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks]</ref>, kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.<ref>http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf</ref> Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] <ref>[http://www.postimees.ee/2733238/reformierakonna-ja-sde-koalitsioonilepe-sai-allkirjad Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad]</ref>. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!".

====[[Eesti Keskerakond]]====

[[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnal]] oli <span>detsembris 2014</span> [[Riigikogu|Riigikogus]]s 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]], kes oli erakonna esinumber <ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c</ref>. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!".

====[[Isamaa ja Res Publica Liit]]====

[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-l]] oli <span>detsembris 2014</span> suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonnaga liitunud samuti 1 saadik. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister [[Urmas Reinsalu]], kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts|Juhan Partsi]]i <ref>[http://www.postimees.ee/2927463/galerii-juhan-partsist-sai-irli-peaministrikandidaat Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat]</ref>. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.".

====[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]====

[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] oli <span>detsembris 2014 </span>Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonnaga oli liitunud 2 endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik <ref>http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas</ref>. Erakonna esimees oli kaitseminister [[Sven Mikser]], kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud 6 ministriga. Erakond tõusis valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!".

Välikampaania algas juba novembris, kui [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks [[Gustav Suits]]ule, [[Eduard Vilde]]le ja [[Friedebert Tuglas]]ele nimetati sotsiks ka [[Anton Hansen Tammsaare]]t. Selle vastu protesteeris [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A.H. Tammsaare muuseum]]i direktor [[Maarja Vaino]]. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sde-oigustab-kirjanik-tammsaare-rakendamist-sotside-valimisvankri-ette?id=70172019 SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette], 17. november 2014</ref> <ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01</ref>

<blockquote>** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.</blockquote><blockquote>* – Veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks- ühele võrreldavad.</blockquote>Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond

Leito jätkas teemat sama aasta viimasel päeval avaldatud prognoosides aastateks 2012-13. Nende 7. punkt kõlas järgnevalt: "Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast." Samas prognooside 5. punkt: "Reformierakond on oma võimalused ammendanud - pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos, kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada „õiglaselt“"õiglaselt". Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle „päästjat“"päästjat"! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin <ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-tulevad-erakorralised-valimised-voidab-sotsiaaldemokraatlik-erakond-iii-taeiendatud-28022009.html Tulevad erakorralised valimised, võidab Sotsiaaldemokraatlik Erakond]</ref> juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja [[Jüri Pihl]]i skandaal nõrgestasid SDEd - nende tempo ajutiselt rauges."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-prognoosid-aastateks-2012-13.html Prognoosid aastateks 2012-13]</ref>

Sama aasta 26. septembril saatis Vello Leito avaliku kirja [[Õhtuleht]] Online'le vastuseks väljaande juhtkirjale<ref>[http://www.õhtuleht.ee/493586 Aeg revolutsiooniks küps?]</ref>. Võtnud taaskord kokku Iseseisvuspartei põhiseisukohad [[Eesti]] olukorra osas, möönis erakonna esimees, et loomulikult tuleb [[valitsus]] välja vahetada, kuid see "ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/avalik-kiri-ohtuleht-onlinele-marju-lauristin-ei-ole-sonumitooja-vaid-vaeljaveeretatud-raskekahur-toe-peitmiseks.html Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks]</ref>

Veidi rohkem kui kuu hiljem, 5. novembril 2012 kutsuski [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus riigikoguparteisid üles korraldama erakorralised parlamendivalimised. Sotsiaaldemokraatide juhatus tõdes, et võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootusi ausama ja avatuma valitsemise järele on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi taasiseseisvumise järel. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et ainus väljapääs Eestis valitsevast poliitilisest kriisist on erakorraliste valimiste korraldamine. SDE esimees [[Sven Mikser]] kommenteeris üleskutset ERR-i uudistele: "Kõige mõistlikum on see, et riigikogus esindatud erakonnad tunnistaksid, et Eesti on jõudnud poliitilisse kriisi, ja sellest kriisist väljumine olukorras, kus näeme, kuidas valitsusliikmed, parlamendi liikmed räägivad ebatõdesid, valitsusliikmed on nimetanud mitte üksnes oma poliitikaid, vaid ka iseennast asendamatuteks - selles olukorras ilmselt praeguse riigikogu koosseisuga ei ole võimalik kriisist väljuda."

[[Reformierakond|Reformierakonna]] parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi arvas, et tegu oleks äärmusliku abinõuga. Ta ei näinud siis valitsusliidus lagunemise märke ja seega ohtu, et riigieelarve jääb enne järgmise aasta märtsi vastu võtmata, mis olekski tinginud erakorralised valimised. [[Demokraatide ühendus]]e liige [[Deniss Boroditš]] ei uskunud erakorraliste valimiste võimalusse. Tema hinnangul puudus valijal alternatiiv, kuid seda saaks pakkuda uus erakond. Ta arvas, et see tekib, kuigi võtab aega, kuna küsimusi, mida on vaja arutada, on palju.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265295 Poliitikute seisukohad erakorraliste valimiste asjus on diametraalsed]</ref>

[[Tõnis Saarts]] arvas, et erakorralised valimised võiksid kõne alla tulla siis, kui poliitiline eliit mõistab, et rahva usaldus on täielikult kadunud. Siiski näis talle, et võimulolevatel erakondadel oli veel väga palju kaotada. Seega läheksid nad erakorraliste valimiste peale välja alles siis, kui näevad, et on jõudnud täielikku tupikusse. 2012. aasta novembris nad Saartsi arvates seda tupikut ei näinud. [[Rein Toomla]] osutas, et Riigikogu opositsiooni häältest ei piisa, et riigieelarve ei saaks vastu võetud märtsi alguseks, millest järgmiseks sammuks oleksid erakorralised valimised. Selleks peaks koalitsioon murenema. Toomla hinnangul võiks tegu olla [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]]-ga või vähemalt osaga sellest, kuid tollal ta selleks võimalust ei näinud. Samas pidas ta võimalikuks arengute kiirenemist ning seeläbi muutusi koalitsioonis veel 2012. aastal.