Taani: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
43. rida:
==Nimi==
{{vaata|Taani nimi}}
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegemist oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref name="adxZV" /> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825]]. aastal nende kuningatega "nende margis".<ref name="TKMDI" /> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref name="w3Io1" /> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
489. rida:
===Rahvaluule===
{{vaata|Taani rahvaluule}}
[[Anders Sørensen Vedel]]i "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" ([[1591]], tuntud pealkirjaga "[[Hundreviseboka]]"
Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on [[Axel Olrik]], [[Peder Syv]], [[Henning Frederik Feilberg]] ja [[H. P. Hansen]].
|