Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Lisatud 7 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (pisitoimetamine)
P
==Nimi==
{{vaata|Taani nimi}}
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimeganimetusega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. See on tõenäoliselt tuletis [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref name="fOylE" /> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.
 
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegemist oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref name="adxZV" /> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825]]. aastal nende kuningatega "nende margis".<ref name="TKMDI" /> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref name="w3Io1" /> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
===Rahvaluule===
{{vaata|Taani rahvaluule}}
[[Anders Sørensen Vedel]]i "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" ([[1591]], tuntud pealkirjaga "[[Hundreviseboka]]" nime all) on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil ([[vennad Grimmid|vendade Grimmide]] raamatu "[[Kinder- und Hausmärchen]]" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas [[Mathias Winther]] 1820ndatel, 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima [[Svend Grundtvig]]. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski [[Evald Tang Kristensen]], kes andis välja üle 80 [[Jüütimaa]] laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.<ref name="ko33x" />
 
Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on [[Axel Olrik]], [[Peder Syv]], [[Henning Frederik Feilberg]] ja [[H. P. Hansen]].
109 390

muudatust