Erinevus lehekülje "Carlos Fuentes" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 21 baiti ,  11 kuu eest
P
loenguid andma > loenguid pidama
P (loenguid andma > loenguid pidama)
Märgised: Visuaalmuudatus Teksti peitmine
 
}}
 
'''Carlos Fuentes Macías''' [k'arlos fu'entes mass'iias] ([[11. november]] [[1928]] [[Panamá]] – [[15. mai]] [[2012]] [[México]]) oli [[Mehhiko]] [[romaan]]i-, [[novell]]i- ja [[näitekirjanik]], [[kriitik]] ja [[diplomaat]]. Teda peetakse üheks kõige hinnatumaks [[hispaania keel|hispaaniakeelseks]] nüüdiskirjanikuks. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde.
 
Ta pälvis mitmeidmuude auhindu,auhindade muuhulgasseas [[Rómulo Gallegose auhind|Rómulo Gallegose auhinna]] (1977), [[Miguel de Cervantese auhind|Miguel de Cervantese auhinna]] (1987) ningja Mehhiko kõrgeima riikliku autasu [[Belisario Domíngueze aumedal]]i (1999).
 
== Noorpõlv ==
Carlos Fuentes Macías sündis 11. novembril 1928 [[Panama]] pealinnas [[Panamá]]s. Tema isa oli [[diplomaat]] Rafael Fuentes Boettiger ja ema Berta Macías Rivas. Rafael Fuentes oli [[1914]]. aasta aprillis osalenud [[Mehhiko revolutsioon]]i ajal oma kodulinna [[Veracruz]]i kaitsmises, kui Ameerika Ühendriikide president [[Woodrow Wilson]] oli lähetanud väed [[Victoriano Huerta]] kukutamiseks. Kuigi Carlos Fuentes sündis ligi kümnend pärast revolutsiooni lõppu, avaldasid tolle aja sündmused hiljem mõju tema teostele.<ref name="sollars"/>
 
Isa diplomaaditöö tõttu kolis Carlos sageli. Ta elas noorpõlves Panamás, [[Montevideo]]s, [[Rio de Janeiro]]s, [[Washington]]is, [[Santiago de Chile]]s ja [[Buenos Aires]]es. Aastatel [[1936]]–[[1940]] elas Fuentes Washingtonis, kus ta käis koolis ja õppis nii sujuvaltladusalt inglise keelt kõnelema. Washingtonist kolis perekond edasi Santiagosse, kus Fuentes proovis esimest korda kätt kirjanikuna. Kui Fuentes teatas vanematele soovist kirjanikuks saada, ei olnud isa sellest kuigivõrd innustunud, javaid tahtis, et poeg õpiks õigusteadust.<ref name="nytimes"/> Fuentes asuski õigusteadust õppima, esmalt [[México ülikool]]is ja seejärel [[Genf]]is<ref name="britannica"/>.<!--Institut de hautes études internationales et du développement-->
 
== Karjäär ==
Fuentes alustas diplomaadikarjääri 1950. aastal karjääri diplomaadina ning ta oli Genfis [[Rahvusvahelise Õiguse Komisjon]]i Mehhiko saadiku sekretär. MehhikoMehhikosse naasis ta järgminejärgmisel aastaaastal. Fuentes hakkas 1950. aastatel kirjutama artikleid kirjandusest, kunstist ja poliitikast, ning ta toimetas México ülikooli ajalehte.<ref name="sollars"/> Fuentese esimene teos oli [[1954]]. aastal avaldatud "Los días enmascarados", mis oli kolmest [[novell]]ist koosnev kogumik. [[1956]]. aastast hakkas ta koos Manuel Carballoga andma välja kirjandusajakirja "Revista Mexicana de Literatura". Aastatel [[1956]]–[[1959]] töötas Fuentes [[Mehhiko välisministeerium]]is rahvusvaheliste kultuurisuhete juhina.
 
Fuentese esimene romaan "La región más transparente" ilmus [[1958]]. aastal. Romaani peategelasekspeategelased on México linn ja linna kultuuri kihistusedkultuurikihistused.<ref name="ents"/> See teos tõipani lugejaid märkama FuenteseleFuentest mainekui kirjanikunakirjanikku.<ref name="nytimes"/>
 
Seejärel lõpetas ta töö Mehhiko valitsuses ja pühendas oma karjääri kirjanikuametile.<ref name="nytimes"/> 1950. aastate alguses pööras Fuentes selja oma perekonna keskklassi väärtustele ning liitusastus [[Mehhiko Kommunistlik Partei|Mehhiko KommunistlikuKommunistlikku ParteigaParteisse]]<ref name="britannica"/>. Ta toetas [[Kuuba revolutsioon]]i ja külastas [[Kuuba]]t mõni aeg pärast [[Fidel Castro]] võitu. Seal alustashakkas ta omakirjutama kolmandakolmandat romaani "[[Artemio Cruzi surm]]" ("La muerte de Artemio Cruz") kirjutamist. Romaan ilmus 1962. aastal. "Artemio Cruzi surmas" ja samal aastal ilmunud novellis "Aura" analüüsib ta [[ajalugu|ajaloo]], [[ühiskond|ühiskonna]] ja [[identiteet|identiteedi]] teemasid.<ref name="ents"/>
 
1960. ja 1970. aastatel sai Fuentes tänu oma teostele ja poliitilistele kommentaaridele hispaaniakeelsete maade üheks kõige tuntumaks intellektuaaliks. Pärast romaani "Terra Nostra" ilmumist [[1975]]. aastal hakkas Mehhiko valitsus tunnustama Fuentese ülemaailmset tuntust ning ta paluti taas avalikku teenistusse. 1975. aastal sai ta Mehhiko [[suursaadik]]uks [[Prantsusmaa]]l.<ref name="academy"/> Ta astust ametist tagasi [[1977]]. aastal protestiks [[José López Portillo]] võimuleMehhikos tulekugavõimuletuleku Mehhikosvastu. Ta oli pettunud valitsuses, kes oli nimetanud riigi endise presidendi [[Gustavo Diaz Ordaz|Gustavo Diaz Ordaze]] määrati suursaadikuks [[Hispaania]]s.<ref name="sollars"/> Fuentes sõnas, et ta ei saa töötada koos inimesega, kes oli tellinud õpilaste verevalamise ([[Tlatelolco massimõrv]] [[México]]s 1968. aastal).<ref>[https://www.theguardian.com/books/2012/may/15/carlos-fuentes "Carlos Fuentes obituary"]. [[The Guardian]]. ''theguardian.com''. 15.5.2012. Vaadatud 25.11.2018</ref>
 
1970. aastate lõpus andis välja spioonitrillerispioonipõneviku "La cabeza de la hidra". 1980. aastatel andispidas ta loenguid mitmes Ameerika Ühendriikide ülikoolis, sealhulgas [[Princetoni Ülikool]]is, [[Dartmouth College]]'is ja [[Harvardi Ülikool]]is.<ref name="sollars"/> Tema [[1985]]. aastal ilmunud romaan "Gringo Viejo" saavutas edu USA-s ning seesellest sai esimeseksesimene Mehhiko kirjaniku [[bestseller]]iks USA-s.<ref name="nytimes"/> Teos räägib USA kirjaniku [[Ambrose Bierce]]'i kadumisest; Bierce läks kaduma [[1914]]. aastal Mehhikos. Teose põhjal valmis peagi Hollywoodi film, mille peaosadespeaosi mängisimängisid [[Gregory Peck]] ja [[Jane Fonda]]. [[1984]]. aastal pälvis Fuentes Mehhiko kõrgeima kirjandusauhinna janing [[1985]]. aastal parimale hispaaniakeelsetele kirjanikele antava [[Miguel de Cervantese auhind|Miguel de Cervantese auhinna]].<ref name="sollars"/>
 
1980. aastate lõpus läks ta tülli teise Mehhiko kirjanikuga, [[1981]]. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] pälvinud [[Octavio Paz]]iga, kellega ta oli olnud hea sõber.<ref name="sollars"/> Tüli põhjuseks oli see, et Fuentes toetas [[Nicaragua]] [[sandinism|sandinistasidsandiniste]], keda Paz hukka mõistis. Pazi juhitud kirjandusajakiri [[Vuelta]] avaldas [[1988]]. aastal FuentesiFuentese kritseeriva artikli, milles väideti, et FuentesilFuentesel puudub tõeline Mehhiko identiteet. See viis avalike vaidlusteni, mis kestsid kuni Pazi surmani [[1998]]. aastal.<ref name="nytimes"/>
 
[[1991]]. aastal tunnustas Prantsusmaa president [[François Mitterrand]] teda [[Auleegioni orden]]iga.<ref name="sollars"/> Mitmed Fuentese järgmised romaanid käsitlesid 20. sajandi Mehhiko ajalugu.<!--La frontera de cristal, Inez ja Los años con Laura Díaz--> Ta avaldas ka mitmeid [[essee|esseid]], sealhulgas USA president [[George W. Bush]]i kritiseerinud essee "Contra Bush" (2004).<ref name="academy"/>
 
== Isiklik elu ==
Fuentes oli abielus kaks korda. Aastatel 1959–[[1973]] oli ta abielus näitleja [[Rita Macedo]]ga ning [[1976]]. aastast kuni oma surmani ajakirjaniku Silvia Lemusega. Esimesest abielust sündis üks laps (Cecilia) ning teisest kaks last (Carlos ja Natasha). Nii Carlos kuija Natasha surid mõlemad noorelt;: Carlos [[1999]]. aastal 25-aastasenaaastaselt [[hemofiilia]]sse ning Natasha [[2005]]. aastal 30-aastasenaaastaselt arvatavaarvatavalt narkootikumide üledoosi tagajärjel.<ref name="sollars"/>
 
==Teoseid==
* "Constancia y otras novelas para vírgenes", 1990 (sisaldab viit lühiromaani: "Constancia", "La desdichada", "El prisionero de Las Lomas", "Viva mi fama" ja "Gente de razón")
* "La campaña", 1990
* "Diana o la cazadora solitaria", 1995 (eesti keeles "[[Diana, üksildane jumalanna]]", tõlkinud [[Merilin Kotta]], Tallinn: [[Eesti Raamat]], 2012)
* "Los años con Laura Díaz", 1999
* "Instinto de Inez", 2001 (eesti keeles "[[Inezi vaist]]", tõlkinud [[Margus Ott]], Tallinn: [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2006)
107 639

muudatust