Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 23:05 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust →‎Ida-Rooma alad ühtse Rooma riigi koosseisus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuli 2019, kell 12:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P resideeruma > resideerima Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
74. rida: [[Pilt:628px-Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).PNG\|pisi\|vasakul\|250px\|Rooma impeerium 476. aastal]] [[Pilt:RomanEmpire500AD.jpg\|pisi\|250px\|Bütsants aastal 500]] Attila surmale järgnenud periood tõi Bütsantsile rahuaja, kuid Lääne-Rooma keisririik lõpetas sel ajal oma eksisteerimise (sageli loetakse selleks aastat 476, mil [[germaanlased\|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e).<ref>Cameron (2009), lk 52.</ref> Itaalia tagasivõitmiseks pidas keiser [[Zeno]] läbirääkimisi [[Möösia]]s ~~resideeruvate~~resideerivate [[idagoodid\|idagootidega]]. Läbirääkimiste tulemusena nõustus idagootide kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri kukutama. Seeläbi vabanes Zeno sõnakuulmatust alluvast ja saavutas vähemalt nominaalselt võimu Itaalia üle. Pärast Odoakeri kukutamist 493. aastal valitses Theoderich Itaaliat iseseisvalt, kuigi Ida-Rooma keisrid ei tunnustanud teda kunagi kuningana (''rex'').<ref>Burns (1991) lk 65, 76–77, 86–87.</ref> 491. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Anastasius I (keiser)\|Anastasius I]], kes surus 497. aastal maha vastupanukolde [[Isauria]]s.<ref>Lenski, (1999) lk 428–429.</ref> Anastasius I paistis silma kui energiline reformide läbiviija ja valitseja. Ta täiustas Constantinus Suure loodud [[rahandus]]süsteemi, fikseerides igapäevaselt kasutatava vaskmündi (''[[follis]]'') massi.<ref>Grierson (1999), lk 17.</ref> Samuti reformis ta [[Maksusüsteemid\|maksusüsteemi]] ja tühistas kaupmeeste maksu ''collatio lustralis''. Kui Anastasius 518. aastal suri, oli riigikassas rekordiliselt 145,15 [[tonn]]i [[kuld]]a.<ref>Postan, Michael Moïssey; Miller, Edward; Postan, Cynthia (1987) lk 140.</ref>

Bütsants: erinevus redaktsioonide vahel