Valgesaba-pampahirv: erinevus redaktsioonide vahel

Valgesaba-pampahirv, keda kutsutakse ka Virginia pampahirveks kutsutakse, pärineb [[Põhja-Ameerika]]st. Ta on levinud Põhja-ja [[Kesk-Ameerika]]s ning kohati [[Lõuna-Ameerika]]s. Võõrliigina elab Kariibi mere saartel, kuikuid ka mõnel pool [[Euroopa]]s, sealhulgas [[Soome]]s ja [[Uus-Meremaa]]l. Valgesaba-pampahirved toodiintrodutseeriti 1934. aastal [[Soome]], mille lõunapoolses osas on neist kujunenud suur populatsioon. Lisaks leidub neid peale loomaaedade ja hirvefarmide väikeste asurkondadena [[Tšehhi]]s, [[Serbia]]s ja [[Horvaatia]]s.<ref>[https://www.iucnredlist.org/species/42394/22162580 Valgesaba-pampahirv] , 16. veebruar 2019.</ref><ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012.">''Olsen, Lars Henrik. 2012. "Loomade ja lindude märgid ja jäljed''. Tallinn: TEA kirjastus.</ref>

Nad elavad perekondlikes seltsingutes ning talvel suuremates, kuni 25 -liikmelistes looma karjades.

Valgesaba-pampahirvel on punakaspruun karvastik. Kõht, kael, kõrvade sisemus kui ka silmade ning koonuümbrus on valge. Nad on pisut suuremad kui [[kabehirv]]ed ja natuke väiksemad kui [[punahirv]]ed. Nende saba ülapool on pruunikas, alaosaallosa aga valge.

Nende sõrgade jälg on pikk ja kitsas ning sarnaneb [[kabehirv]]e jäljega. Sammupikkus on umbes 90 cm ja galopis võib jälgede vahe olla 180 cm või rohkemkirohkemgi.<ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012." />

Valgesaba-pampahirv paaritub üks kord aastas. Paaritumisperiood toimubulatub oktoobrikuuoktoobrist ja detsembrikuu vaheldetsembrini ning rasedustiinus kestab 6 ja pool kuud. Nooremad emahirved sünnitavad tavaliselt ühe vasika, vanemad emahirved sünnitavad 2 või kogunistikoguni 3 vasikat. Vasikad on kõndimisvõimelised kohe pärast sündimist koheselt võimelised kõndima.<ref>[http://www.biokids.umich.edu/critters/Odocoileus_virginianus// Valgesaba-pampahirv] , 03. juuni 2019.</ref>