Prostitutsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Prostitutsiooni mõiste ei ole üheselt defineeritav. Mistahes hüvitiste või hüvede saamine võib, aga ei pruugi olla tingimuseks seksuaalsele suhtlemisele. Hüvede hulka võivad kuuluda ka toit, riietus, peavari jne. aga ka kaitse, turvatunne vms.
Elukutseline [[prostituut]] peaks definitsiooni kohaselt olema isik, kelle peamiseks sissetulekuallikaks on seksuaalteenuste müük. Kuid sissetulekuteks võib lugeda ka
[[kultuur|Kultuuriti]] võidakse prostitutsiooni mõista erinevalt. [[Protestantlus|Protestantliku]] kultuuritaustaga maades ollakse selles suhtes märksa negatiivsemalt meelestatud kui [[katoliiklus|katoliiklikes]] maades. [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s jm on mitmesuguseid kombeid ja traditsioone, mida euroopaliku taustaga inimesed peavad prostitutsiooniks, samal ajal nendes kultuurides võib taoline mõiste üldse puududa või tähendada hoopis midagi muud. Sama kehtib muidugi ka muude seksuaalkäitumise vormide kohta.
==Prostitutsiooni liigid==
===Lõbumajad
Eri tüüpi lõbumajades pakutakse eri liiki seksuaalteenuseid. Selle kohta vaata lähemalt artiklit [[lõbumaja]].
21. rida:
===Tänavaprostitutsioon===
Tänavaprostitutsioon on seksuaalteenuste pakkumine tänavatel, parkides, [[rand]]ades, [[baar]]ides, [[restoran]]ides, [[diskoteek]]ides
===Püha prostitutsioon===
35. rida:
[[Vana-Kreeka]] ühiskonnas olid prostituudid sõltumatud ning sageli mõjukad naised. Eraldi kihi moodustasid [[hetäär]]id, keda on võrreldud jaapani [[geiša]]dega. [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] rajas [[Solon]] esimese lõbumaja [[Ateena]]s. [[5. sajand eKr|5. sajandist eKr]] on teada ka hinnad: üks [[obool]] ehk kuuendik [[drahm]]i, mis oli umbes lihttöötaja päevapalk. [[Vana-Rooma]]s oli sarnane prostituutide süsteem nagu Kreekaski. Impeeriumi laienedes arenes välismaalt toodud orjade kasutamine prostituutidena.
[[Keskaeg|Keskajal]] arenes prostitutsioon peamiselt linnades. Ehkki igasugune seksuaalne suhtlemine väljaspool abielu oli [[katoliku kirik]]u poolt hukka mõistetud, oli prostitutsioon lubatud. Linnade võimud piiritlesid sageli prostituutidele lubatavat ala: kohati tohtisid nad viibida vaid linnamüüridest väljaspool; kohati määrati nende jaoks kindlad tänavad ja piirkonnad. On teada ka palju keskaegseid lõbumaju nii Lõuna- kui ka Põhja-Euroopas. Eraldi kategooria moodustasid saunad, mis olid samuti prostitutsiooni teenistuses. [[16. sajand]]i algusest muutus olukord järsult
''(on pooleli)''
|